Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Tinuline, tina. Kesk- või uusaegne. Tinulisi on väga erineva kujuga, kuid näiteks Siksäläs on just sellise kujuga naaste 22. ja 33. matuses, mis mõlemad on dateeritud 14. sajandisse (Valk et al 2014, 43, 54).
Valk, H., Ratas, J., Laul, S. 2014. Siksälä kalme II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu Ülikool: Tartu.
Rõngas, vasesulam. Otsad teravnevad. Otstarve on ebaselge, kuid näiteks Kuramaalt Dundagas Vilkmuiźa 13. sajandi lõpu-14. sajandi alguse matusest nr 11 on teada sarnane tilluke sõlg, mille küljes seal on säilinud ka nõel (Muižnieks & Žeiere 2021, 335, joon 23: 1).
Tinuline, tina. Kesk- või uusaegne. Tinulisi on väga erineva kujuga, kuid näiteks Siksäläs on just sellise kujuga naaste 22. ja 33. matuses, mis mõlemad on dateeritud 14. sajandisse (Valk et al 2014, 43, 54).
Valk, H., Ratas, J., Laul, S. 2014. Siksälä kalme II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu Ülikool: Tartu.
Tinuline, tina. Kesk- või uusaegne. Tinulisi on väga erineva kujuga, kuid näiteks Siksäläs on just sellise kujuga naaste 22. ja 33. matuses, mis mõlemad on dateeritud 14. sajandisse (Valk et al 2014, 43, 54).
Valk, H., Ratas, J., Laul, S. 2014. Siksälä kalme II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu Ülikool: Tartu.
Muhu
Ehtenõel, kolmnurkpeaga, vasesulam. Kübarakujuliste nuppudega, lehtornamendiga.
Ehtenõel, kolmnurkpeaga, vasesulam. Kübarakujuliste nuppudega, lehtornamendiga. Sellised ehtenõelad olid 10. sajandil levinud eriti Saaremaal ja Ranniku-Eestis (Mägi 1997). Sarnase kuju, kuid teistlaadi ornamendiga nõelad olid levinud Kuramaal ja Semgallias. Indrek Jetsi arvates on lehtornament edasiarendus Skandinaavia loomornamendist, mis kaunistas sarnase kujuga Eesti nõelu 8.-9. sajandil (Jets & Mägi 2015). Oletamisi kandsid neid nõelu nii naised kui ka mehed. Mõned sellised nõelad on leitud ka liivlaste aladelt, matustest, kus leidub teisigi Saaremaa-päraseid asju. Üksikeksemplare on teada mitmelt poolt lõunapoolsest Skandinaaviast, Ojamaalt ja Rügeni saarelt (Mägi 2018, 297-300). Võimalik, et neid kasutati veel ka 11. sajandi algul.
Mägi, M. 1997. Eesti merovingi- ja viikingiaegsed rinnanõelad – võõrapärased ja omad. – Eesti Arheoloogia Ajakiri 1997, I, 26-83.
Jets, I. & Mägi, M. 2015. Local shape, foreign decoration. Shared culture values in pre-Viking Period Baltic Rim as indicated in the decoration of triangular-headed pins. – Fornvännen 2015, 4, 257-266.
Mägi, M. 2018. In Austrvegr: The Role of the Eastern Baltic in Viking Age Communication across the Baltic Sea. Brill; Leiden.
