Andmebaas

Urele sarnanev käevõru Proosa rooma rauaaegsest kalmest Tallinna lähedal (Lang 2007, 135:2).

Käevõru katke, pronks. Lamekumera ristlõikega, ühelaiune. Säilinud ots kaunistatud nelja põiktriibuga, mille kõrval kaks kolmnurga moodustavat kriipsu ja kolm ringi, mis omakorda paiknevad kolmnurkselt. Sellised käevõrud olid rooma rauaaegsel Saaremaal ja ümbruskonnas üldlevinud (Lang 2007, 212-213).

Kirjandus:

Lang, V. 2007. The Bronze and Early Iron Ages in Estonia. – Estonian Archaeology, 3. Tartu. Loe artiklit: siin.

Ambsõle katke, raud. Kaare kaarduv osa ja jupike spiraalteljest. Kaare ristlõige nelinurkne, kuid alumises osas, st jalaosa alguses lame.

Kirjandus:

Rohtla, M.-L. 2005. Crossbow fibula as a reflection of social status and relations. – Culture and Material Culture. Interarchaeologia, 1. Ed. by V. Lang. Tartu – Riga – Vilnius, 121–145.

Viimased 5 fotot: Jaana Ratas

Võrdluseks:

Kuldvõrud Skedemossest. Foto Ulf Bruxe, Statens Historiska Museum.

Kuldvõru (rulli keeratud käe- või kaelavõru), maopeakujuliste otstega. Tüüp C (Fernstål 2004). Kaal 175 g. Maopeakujulised otsad on üldtermin tervele reale kullast kaelavõrudele, käevõrudele (sh. spiraalkäevõrud) ja sõrmustele Põhja-Euroopas. Maopeaotstega võrusid kasutati võrdlemisi lühikese perioodi jooksul 210-330 pKr. Mitmete uurijate arvates olid need teatud vürstlike või kuninglike suguvõsade sümbolid, mis seletaks ka nende seostumise nii meeste kui ka naistega. Suur osa taolisi võrusid on leitud ohverduskohtadest (Törnblad 2017).

Rootsis on maopeaotstega võrud kontsentreerunud Ojamaale ja Ölandile, Taanis Ida-Zeelandile Stevnsi ümbrusesse. Veidi on neid teada ka mujalt, sh. Edela-Soomest. Kaela- ja käevõrusid on kõige rohkem Gotlandilt ja Ölandilt. Kullast kaela- ja käevõrusid on seni teada kokku 62, neist 37 Rootsist, 12 Taanist, 4 Soomest. Veidi alla kolmandiku senileitutest on matustest, ülejäänud ohvri- või relvaleiduset või pole täpselt teada (vt Fernstål 2004; Törnblad 2017). Võrusid peetakse selgelt skandinaaviapäraseks, Baltimaadest taolisi seni leitud polnud.

Ure leiukompleksile kõige sobivam vaste on Skedemosse ohverdamiskoht Ölandil. Sealt leiti 6 kullast võru, mis on sarnaselt Urele deformeeritud, nii et on raske defineerida, kas tegu on spiraalkäevõru või kaelavõruga. Samast on ka 11 propellerikujulist naastu, relvi, inimeste (48) ja loomade ohverdusi (Hagberg 1967).

Ure võru kuulub oma kaalu poolest kõige massiivsemate seda tüüpi võrude hulka Põhja-Euroopas. Seega võib oletada, et isik, kelle oma see kunagi oli, kuulus Skandinaavia eliidi tippu.

Kirjandus: 

Fernstål, L. 2004. Delar av en grav och glimtar av entid. Om yngre romersk järnålder, Tuna i Badelunda i Västmanland och personen i grav X. Doctoral thesis, Stockholm University, Faculty of Humanities, Department of Archaeology and Classical Studies. Stockholm. Loe: siin.

Hagberg, U. E. 1967. The Archaeology of Skedemosse. I–II. Kungl. Vitterhets Historie och Antikvitets Akademiens Handlingar. Monografien, 46: I–II. Stockholm.

Mägi, M. 2021. Scandinavian chieftains in Saaremaa? Archaeological investigations in Ure, a probable Roman Period sacrificial place. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2020, 73-90. Loe artiklit: siin.

Rundkvist, M. 2021. Noble shape, humble metals. Bronze and silver shield-head and snake-head rings of Roman era Scandinavia. – Praehistorische Zeitschrift, vol. 96, no. 2, 2021, pp. 571-584. https://doi.org/10.1515/pz-2021-2020.

Törnblad, E. 2017. Ormhuvudringar – en analys av det sociala symbolspråket i relation till formgivning, fyndkontext och hantverk. Kandidatuppsats Arkeologi, Lund Universitet. Loe: siin.

Raudeseme katke (odaotsa putkest?). Kumer plaat. Putke läbimõõt oleks sel juhul ca 2,5 cm.