Valjala vana maalinna (nüüd võib seda ilmselt õigusega niimoodi nimetada!) kaevamised on selleks korraks lõppenud.
Ca 4 m2 suurusest kaevandist tuli välja ilusasti säilinud valli alus. Valli algne laius oli olnud 2,5-3 m, mis tähendab üsna märkimisväärset kindlustist. Suurtest pae- ja maakividest valli vundamenti kattis väikestest paekividest varingukiht, mis kõrgemas osas oli säilinud 1,35 m kõrguseni. Algne vall oli seega olnud märgatavalt kõrgem.Valli varingu seest tuli nii väikese kaevandi jaoks silmatorkavalt palju loomaluid ning üle kümne savinõukillu, samuti põlenud savitihendeid. Üks potikildudest paiknes ka valli varingust eemal linnuse sisemuses.
Kuigi süsinikudateeringud alles ootavad tegemist, on praeguseks täiesti selge, et tegu on ilmselt rauaaja esimesse poolde või ehk ka keskpaika kuuluva väikese kindlustisega. Sarnaseid ca 35 m läbimõõduga korrapäraseid kiviringe on teada mujaltki Saare- ja Läänemaalt ning Valjala vana linnuse kaevamine võib anda peale leidude analüüsimist teavet ka nende tõenäolise kasutusaja kohta.
