Uurimistööd

Siin lehel on kronoloogiliselt ilmumisaastate järgi ära toodud erinevad uurimistööd, aruanded, kaardid joonised jm, mis käsitlevad Saaremaa varasemast ajalugu.
Vajutades aastaarvule, avanevad teised sel aastal avaldatud tööd.

Autori järgi uurimistöö otsimiseks vajuta ikoonile.

Mägi, M. (2021). Scandinavian chieftains in Saaremaa? Archaeological investigations in Ure, a probable Roman Period sacrificial place. Archaeological Fieldwork in Estonia, 73−90.

Loe artiklit: siin.

Mägi, M. (2020). Political Centres or Nodal Points in Trade Networks? Estonian Hillforts Before and After the Thirteenth-century Conquest. In: Mänd, A. & Tamm, M. (Ed.). Making Livonia: Actors and Networks in the Medieval and Early Modern Baltic Sea Region (48−69). Routledge/Taylor & Francis.

Loe peatükki: siin.

Leimus, I. (2019). Väike lisandus Kaarma Piila hõbeaarde koosseisule.
Saaremaa Muuseum, kaheaastaraamat 2017–2018 (60−67). Kuressaare: Saaremaa Muuseum.

Loe artiklit: siin.

Mägi, M. (2018). Pre-Christian maritime societies in the Eastern Baltic. Revue d’Histoire Nordique = Nordic Historical Review, 26, 27−48.

Loe artiklit: siin.

Markus, K. (2017). From Rus’ Trade to Crusade: St Olaf’s Churches in the Eastern Baltic Sea Region. Acta Historica Tallinnensia, 23, 3−25. DOI: 10.3176/hist.2017.1.03.

Loe artiklit: siin.

Mägi, M.; Riiel-Mürk, R.; Jets, I. (2016). Archaeological fieldwork at Viidumäe cult site. Arheoloogilised välitööd Eestis = Archeological fieldwork in Estonia, 2015, 89−96.
 
 Loe artiklit: siin.

Mägi, M.; Allmäe, R.; Riiel, R.; Karro, K.; Limbo-Simovart, J. (2015). Archaeological excavations at Bronze Age grave and 6th – 10th century cult site at Saunamäe, Tõnija-Põlluküla, southern Saaremaa. Arheoloogilised välitööd Eestis = Archeological fieldwork in Estonia, 2014, 79−96.

Loe artiklit: siin

Mägi, M. (2014, 2020). Saunamäe kalme ja kultuskoht. Kaevamiste aruanne 2012-2014. Tallinna Ülikool. Kopenhaagen-Tallinn. 

Loe aruannet: siin

Mägi, M. (2013). Late prehistoric societies and burials in the Eastern Baltic. Archaeologia BALTICA, 19, 177−194.

Loe artiklit: siin.

Jets, I. (2012). Scandinavian Late Viking Age Art Styles as a Part of the Visual Display of Warriors in 11th Century Estonia. Estonian Journal of Archaeology, 16 (2), 118−139. DOI: 10.3176/arch.2012.2.02.

Loe artiklit: siin.

Mägi, M. (2011). Viking Age and early medieval Eastern Baltic between the West and the East. In: Imsen, S. (Ed.). Tax, tribute and tributary countries. (189−235). Trondheim: Tapir Academic Press. (Norgesveldet. Occasional Papers.).

Loe peatükki: siin.

Mägi, M. (2010). Trade, war and the diversity of rituals at late prehistoric harbour sites on Saaremaa. Archaeologia BALTICA, 14, 168−182.

Loe artiklit: siin.

Mägi, M. (2009). Saaremaa muinassadamad – Viltina. Saaremaa Muuseum. Kaheaastaraamat, 2007-2008, 3−35.

Loe artiklit: siin.

Mägi, M. (2008). Aruanne arheoloogilistest eeluuringutest
Valjala maalinna ümbruses. 

Loe aruannet: siin

Mägi, M. (2007). Saaremaa muinasaeg 1500 e.Kr. ­ – 600 p.Kr. Tarvel, E. (Toim.). Saaremaa 2. Ajalugu, majandus, kultuur. (37−54). Koolibri.

Loe peatükki: siin.

Johanson, K. (2006). The contribution of stray finds for studying everyday practices – the example of stone axes. Estonian Journal of Archaeology, 10 (2), 99−131.

Loe artiklit: siin.

Mägi, M. (2005). On the mutual relationship between late prehistoric Saaremaa and the Livs. In: Mäntylä, S. (Ed.). Rituals and relations. Studies on the Society and Material Culture of the Baltic Finns (187−206). Helsinki: Academia Scientiarum Fennica. (Suomalaisen Tiedeakatemian toimituksia. Humaniora; 336).

Loe artiklit: siin.

Mägi, M. (2004). “…Ships are their main strength.” Harbour sites, arable lands and chieftains on Saaremaa. Estonian Journal of Archaeology, 8 (2), 128−162.
 
Loe artiklit: siin
 

Mägi, M. (toim). (2003). Eesti aastal 1200. Kirjastus: Argo.

Loe raamatut: siin.

Mägi, M. (2002). At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland.

Loe kogu teost: siin.

Arheoloogiliste kaevamiste joonised on leitavad: siin.

Mägi, M. (2001). Probable cult site beside the Tõnija tarand-grave on the Island of Saaremaa. In: Archaeological Fieldworks in Estonia = Arheoloogilised välitööd Eestis 2000 (48−55). Tallinn: Muinsuskaitseamet.

Loe artiklit: siin.

Rasmussen, K.; Aaby, B.; Gwozdz, R. (2000). The age of the Kaalijärv meteorite craters. Meteoritics. 35. 1067-1071.

Loe artiklit: siin.

Mägi, M.; Rudi, A. (1999). New Stone Circle Graves at Piila Cemetery, Saaremaa. In: Archeological fieldwork in Estonia = Arheoloogilised välitööd Eestis 1998 (39−49). Tallinn: Muinsuskaitseamet.

Loe artiklit: siin.

Mägi, M.; Allmäe, R.; Maldre, L. (1998). Viking Age Graveyard at Piila, Saaremaa. Archeological fieldwork in Estonia = Arheoloogilised välitööd Eestis 1997 (99 – 116). Tallinn: Muinsuskaitseamet.

Loe artiklit: siin.

Pao, B. (1997). Maasilinna sadama piirjooni. Saaremaa Muuseum, kaheaastaraamat 1995–1996 (27−36). Kuressaare: Saaremaa Muuseum.

Loe artiklit: siin.

Mägi-Lõugas, M. (1996). Archaeological Excavations at Tõnija Tuulingumäe, Saaremaa. In: Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Humanities and Social Scienses = Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Humanitaar- ja sotsiaalteadused, 45, 4 (427-433). Tallinn. 

Loe artiklit: siin.

Helk, V. (1995). Saaremaa arhiivimaterjalidest Taani Riigiarhiivis ja nende kasutamisest. Saaremaa Muuseum, kaheaastaraamat 1993–1994 (5−23). Kuressaare: Saaremaa Muuseum.

Loe artiklit: siin.

Mägi-Lõugas, M. (1994). Eesti viikingiaegsed hoburaudsõled ja nende ornament. Eesti TA Toim. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused 43, 4 (465-484). 

Loe artiklit: siin.

Lõugas, V.; Lõugas-Mägi, M. (1992-1993). Pöide maalinna 1992. a. kaevamiste aruanne.  

Loe aruannet: siin.

Lõugas, V. (1991). Investigation of Pöide (Kahutsi) Ancient Monuments. Eesti Teaduste Akadeemia toimetised, Ühiskonnateadused, 40, 373-375.

Loe artiklit (EST ja RUS kokkuvõtted lk 375): siin.

Lõugas, V. (1990). Pöide (Kahutsi) maalinna arheoloogilised kaevamised 1990. a. 

Loe aruannet: siin.

Tiik, L. (1984). Uusi lisandeid Saaremaa taluehitiste uurimise alalt. Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXXIV (45-50). Tallinn: Kirjastus Valgus. 

Loe artiklit: siin

Henriku Liivimaa kroonika: Heinrici chronicon Livoniae. (1982). Tarvel, Enn (toim); Kleis, R. (tlk). Kirjastus: Tallinn, Eesti Raamat. 

Loe kroonikat: siin.

Saarlastest on juttu peatükkides: 

VII (1,2);

VIII (3);

X (13);

XIV (12);

XV (3);

XVIII (8);

XIX (1-3);

XIX (5-6);

XIX (9,11);

XX (7-8);

XXI (5,7);

XXII (1,8,9);

XXIII (9,10);

XXIV (3);

XXIV (5,7);

XXV (2);

XXVI (2,3,4,5,8,11);

XXVII (3);

XXVIII (3,7);

XXIX (1,4);

XXX (1,2,3,4,5).

Lõugas, V. (1979). Kaali: legendid ja leiud. Horisont, 9, 13-17.

Loe artiklit: siin.

Puss, H. (1977). Hiiumaa suurperedest. Etnograafia Muuseumi Aastaraamat XXX, Tallinn.

Loe artiklit: siin.

Voolmaa, A. (1976). Lääne-Eesti saarte rahvarõivaste omapärast. Etnograafia Muuseumi Aastaraamat XXIX, Tallinn.

Loe artiklit: siin.

Kustin, A. (1966). Kiviringkalme Kureveres Saaremaal. Moora, H.; Selirand, J. (toim). Pronksiajast varase feodalismini. Uurimusi Baltimaade ja naaberalade ahreoloogiast. Tallinn: Eesti Raamat, lk 87-95.

Loe: siin.

Kustin, A. (1964). Aruanne Muhu Viira laibakalmistu kaevamisest 1962.a. Tallinn, 19. veebruaril 1964.a. 
 
 Loe aruannet: siin.
Kustin, A. (1962). Saaremaa ja Muhu muistised feodalismi tärkamise perioodist (11. sajandist kuni 13. sajandi
alguseni). Dissertatsioon ajalooteaduste kandidaadi kraadi taotlemiseks. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn, 1962, 1–2 köide. 588 lk + 7 joonist ja 84 tahvlit.
 
Teksti digiteerisid: Marge Konsa ja Ragnar Saage.
Tartu Ülikooli Ajaloo ja Arheoloogia Instituut, 2012.
 
 Loe dissertatsiooni: siin.
Kustin, A. (1959). Saaremaa muistsed linnused. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised VIII köide, Ühiskonnateaduste seeria, 1959, nr 1, 57-73.
 
Elektrooniline reproduktsioon. Tallinn: Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. 
 
 Loe artiklit: siin.
Kustin, A. (1958). Kalmistu XIII-XIV sajandist Karjas, Saaremaal. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised VII köide, Ühiskonnateaduste seeria, 1958, nr 1, 47-57.
 
Elektrooniline reproduktsioon. Tallinn: Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. 
 
 Loe artiklit: siin.

Metsar, L. (1950). Aruanne Kaarma valla Käku küla Kilgiaugu paemurru põhjakaldal asuva kivikalme kaevamisest 1.-29.VII. 1949. a. Tartus, 1. veebruaril 1950.

Loe aruannet: siin.

Metsar, L. (1948). Aruanne Kaarma valla Käku küla Kilgiaugu paemurru põhjakaldal asuva kivikalme kaevamisest. 13. VIII-27. VIII 1948.a. 

Loe aruannet: siin.

Blumfeldt, E.; Ränk, G. (1936). Lisandeid Saaremaa etnograafiale XVII sajandi lõpult. Postimees: Tartu, 15-35. 

Loe: siin.

Eisen, M. J. (1927). Tõll ja ta sugu. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts. 

Elektrooniline reproduktsioon. Tallinn: Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, 2016.

Loe teost: siin.

Kogumik. (1898). Publikationen des Vereins zur Kunde Ösels. Riga/Riia. 

Elektrooniline reproduktsioon. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2017.

Loe kogumikku: siin.

Holzmayer, J. B. (1891). Die Ordensvogtei Poida. Publikationen des Vereins zur Kunde Ösels. Heft I. Arensburg.

Loe (GER): siin.

Holzmayer, J. B. (1880). Osiliana. III. Dorpat/Tartu. 

Elektrooniline reproduktsioon. Tallinn: Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, 2015.

Loe teost: siin.

Holzmayer, J. B. (1868). Osiliana. I., Das Kriegswesen der alten Oeseler. Arensburg/Kuressaare. 

Elektrooniline reproduktsioon. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2021. 

Loe teost: siin.

Kruse, K. (1846). Mehrere für die ältere Geschichte Dänemarks und der Ostseeprovinzen wichtige, bisher bestrittene Urkunden d. X.-XIV. Jahrhunderts. Leipzig: Brandes.

Elektrooniline reproduktsioon. Tartu: Tartu Ülikooli Raamatukogu, 2015.

Loe teost (GER): siin.

Kruse, F. (1842). Necrolivonica oder Alterthümer Liv-, Esth- und Curlands bis zur Einführung der Christlichen Religion in den Kaiserlich Russischen Ostsee-Gouvernements, zusammengestellt und historisch erläutert in einem Unterthänigsten Generalberichte über seine auf Allerhöchsten Befehl im Jahre 1839 ausgeführte archaeologische Untersuchungsreise nebst mehreren wissenschaftlichen Excursen und vielen Lithographien von Alterthümern, Plänen und Charten. Dorpat: F. Kruse, H. Laakmann [etc]; Leipzig: L. Voss.

Digitaliseerija: Google Books. 

Loe raamatut (GER): siin.

Comments are closed.