Uudised

Osilianale ja kõigile Saaremaa ajaloohuvilistele said osaks suurepärased jõuluüllatused!
 
Nimelt otsustas riik toetada EKKD (“Eesti keel ja kultuur digiajastul”) programmist Saaremaa varasema ajaloo infokeskuse (www.osiliana.eu) edasist väljaarendamist, mille osad on muuhulgas Saaremaa arheoloogiliste leidude andmebaas, Saaremaa linnuste jätkuvad geofüüsikalised uuringud ja linnuste 3D rekonstruktsioonid.
 
Riigi toetus võimaldab võtta Tallinna Ülikooli all olevasse Osiliana partnerlusega projekti tööle lisaks kaks noort arheoloogi, Maris Niinesalu-Mooni ja Karin Rannaääre, kes mõlemad on Osiliana liikmed juba varasemast. Koostöös TLÜ ja TÜ geoloogidega saab tänu lisarahastusele korraldada varasemast ulatuslikumaid georadari ja magnetomeetri uuringuid Saaremaa suurtel linnustel ja nende ümbruses olnud „linnadel“, kaasates ka seni kõrvale jäänud kohti – näiteks Muhu maalinna.
 
Projekt sai võimalikuks tänu Osiliana raames viimastel aastatel tehtud eeltööle, mille eest on taas kord võimalus tänada meie suurrahastajat Kristjan Rahu!
 
Ent, see pole veel kõik: selleaastasel rahajagamisel on arheoloogial eriti  hästi läinud ja Saaremaa arheoloogial veel eriti!
 
Arheometallurg Ragnar Saage uus projekt RAUR võimaldab jätkata uurimistööd muistse rauatootmise ja sepatöö alal. Muuhulgas võetakse vaatluse alla Saaremaalt leitud damaskitud odaotsad ja mõõgad, mille keemilise koostise võrdlus kohaliku hilisrauaaegse rauašlakiga peab näitama ära selle, kas need omaaegsel kõrgeimal tehnoloogilisel tasemel valmistatud relvad olid tehtud Saaremaa oma seppade poolt või ostetud mujalt sisse. Hoiame pöialt omadele – küllap ikka tehti neid kohapeal ka!
 
Soovime kõigile meie toetajatele ilusaid jõule ja uusi väljakutseid ka tuleval aastal!

Suvel käis meil Valjala maalinna kaevamisi kaemas Neeme Raud Kanal 2 saatega “Täistund”, vaata järele alates 16:39

Augustis käis meil kaevamistel abiks Saarte Hääle ajakirjanik Martin Vesberg, kes kirjutas oma kogemustest väga meeleoluka ülevaate, mida saab lugeda: siin.
 
Sarnaselt Martinile, kirjutasid Ly Seppel ja Lea Kungla pea kuuskümmend aastat tagasi ehk 1964. aastal väga lõbusa kirjatüki tollastest kaevamistest Valjala maalinnas, mida juhtis legendaarne Aita Kustin. Seda saab lugeda: siit (lk 2-3).
 
Soovitame soojalt mõlemaid lugeda, muie on garanteeritud nii kogenud kaevajatele kui ka neile, kes kellut pole käeski hoidnud. Palju’s on aastakümnetega muutunud?

22. august 2023

Kaevamised Valjala maalinnal on selleks korraks lõppenud, vall välja puhastatud ja võetud ka viimased, luminestsentsiproovid. Need peaks näitama, millal pinnas kivimüüri ümbritsevates muldvallides viimati päevavalgust nägi.
 
Ühe väikese kaevandi tahaks kevadel maalinnale siiski veel teha, äkki õnnestuks üht-teist teada saada valli harja kohta ja selle kohta, kas seal olid kivist laotud sakid puust varikatusega või oli ka palkidest rinnatis.
 
Praegused andmed viitavad küll pigem esimesele võimalusele…

17. august 2023

KÕIK HUVILISED OODATUD!
 
Tuletame meelde, et juba sel laupäeval kl 12-14 on Valjala kaevamistel avatud uste päevad!
 
Ainult praegu on haruldane võimalus näha ja aimata, kui võimas nägi kivivallidega linnus Valjalas välja 1200. aasta ümbruses! Muldvalliga kaeti see alles viimastes ehitusjärkudes. Kivilinnus on igal juhul nii ehituslikult kui suuruselt-kõrguselt vastav Ölandi keskaegsetele kivilinnustele.
 
Viimane pilt on võrdlusmomendiks, tegemist on 13. sajandi linnusega Gråborgis Ölandil.

12. august 2023

Valjala kivilinnuse väljapuhastamine, iga päevaga natuke ulatuslikumalt.

Kas see oli kindlus, mida Läti Henrik nägi aastal 1227?

11. august 2023

Iga päev uurivad linnusel käivad huvilised meilt, kas oleme ka midagi põnevat leidnud — nüüd võime öelda, et ühe ehtsa kivist südame küll!

19. august 2023

 

5. augustil käis Osiliana projektijuht Marika Mägi külas Neeme Raua autorisaates “Siin” Kuku Raadios. 

Teemaks oli saarlaste eluolu 13-14. sajandil ning Saaremaa Muuseumis avatud näitus “Silmast silma keskaegse saarlasega.” 

 

Kuula järele alates 15:10 siin.

Saaremaa Muuseumis avatud näituse “Silmast silma keskaegse saarlasega” avamisel käis kohal ka suvine Ringvaade!

Vaata järele alates 12:00 minutist: siin.

13. juuli 2023

 

13.  juulil avas SA Osiliana näituse “Silmast silma keskaegse saarlasega” (fotogalerii all) koostöös Postimehe Noor-Eesti teadusgranti ja Saaremaa muuseumiga, mis keskendub ajajärgule Saaremaa ajaloost, mis seni on jäänud ehk mõneti varju. 
 

Näituse tarvis tegime koostööd väga paljude erinevate uurijatega nii Eestist kui ka välismaalt (Rootsi, Leedu, Saksamaa) ning kombineerisime teadmisi vana DNA, arhiiviallikate, arheoloogia ja osteoloogia ning paljude muude uurimisalade vallast, et edasi anda võimalikult mitmekülgne pilt keskaegsetest saarlastest. 

Suur tänu Kristjan Rahule, meeskonnale ja toetajatele ning kõigile, kes avamispäevale kohale tulid ja meiega paar sõna juttu puhusid!

♦ Kuraatorid:
Marika Mägi PhD (SA Osiliana / Tallinna Ülikool)
Riina Rammo PhD (Tartu Ülikool)
Jaana Ratas
Piia Sandrak (SA Osiliana / Tallinna Ülikool)
Karin Rannaäär (SA Osiliana / Tartu Ülikool)

♦ Projektijuht:
Maret Kukkur (SA Saaremaa Muuseum)

♦ Kunstnikud:

Karmo Mende ja Mare Kõrtsini

♦ Valguskunstnik:

Airi Eras

Valgustid: Jarmo Võsa

♦ Luustike rekonstruktsioonid:
Oscar Nilsson (Arts & Sciences, Stockholm)
Özgür Bulut PhD (Invent Human Academy Tübingen)

♦ Koljude 3D modelleerimine:

Ragnar Saage (Tartu Ülikool)

♦ Esemete konstruktsioonid:
Edvards Puciriuss (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia)
Astri Kaljus (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia)
Indrek Jets PhD
Guna Zommere

♦ DNA uuringud:
Kristiina Tambets PhD, (Tartu Ülikooli genoomika instituut)
Lehti Saag PhD, (Tartu Ülikooli genoomika instituut)
Stefania Sasso (Tartu Ülikooli genoomika instituut).

♦ Bioloogiline antropoloogia:
Raili Allmäe PhD (SA Osiliana / Tallinna Ülikool)
Martin Malve (Tartu Ülikool)
Maris Niinesalu-Moon (SA Osiliana / Tartu Ülikool )
Rimantas Jankauskas (Vilniuse Ülikool)

♦ Isotoobid:

Maris Niinesalu-Moon (SA Osiliana /Tartu Ülikool )

♦ Konserveerimine:
Tarvi Toome (Tallinna Ülikool)
Karin Rannaäär (SA Osiliana / Tartu Ülikool )

♦ Toimetaja:

Olavi Pesti (SA Saaremaa Muuseum)

♦ Tõlkija:

Peeter Alan Tammisto (Tallinna Ülikool)

♦ Trükk:

Eelika Perg (Metroprint)

♦ Fotograaf:

Aivo Põlluäär (SA Saaremaa Muuseum)

♦ Ekspositsioonimeistrid:
Tõnis Kallas, Perti Kask, Toomas Harjus, Roland Adamson ( SA Saaremaa muuseum), Heino Jürgenstein (Kurelto)

♦ Museaalid:

Priit Kivi (SA Saaremaa Muuseum)

♦ Näotuvastusrakendus: Oliver Maaker (SA Saaremaa Muuseum)

♦ Publiku- ja haridusprogrammid:

Jürje Koert (SA Saaremaa Muuseum)

♦ Muuseumipoe meened: Liisi Ots (SA Saaremaa Muuseum)

♦ Turundus:

Rita Rahu (SA Saaremaa Muuseum)

♦ SA Saaremaa Muuseum juhatuse liige:

Rita Valge

♦ Suupisted:

Helen ja Robert Riis (Lossi Tornikohvik)

♦ Toetajad:

SA Osiliana, Postimehe Fond, Eesti Kultuurkapital,
Eesti Teadusagentuur

Plakatite modellid:
Rita Valge
Kirke Medri
Markus Aru
Tõnu Sepp
Liisi Ots
Oliver Maaker
Maie Kobin
Rita Rahu

Fotod: Aivo Põlluäär.

13. juuli 2023

 

13. juulil kell 17:00 avame Saaremaa Muuseumis näituse “Silmast silma keskaegse saarlasega”, kuhu on kõik oodatud!

Näitusel on võimalik tutvuda Valjala kiriku juurde maetud emandaga, kellest on tehtud elutruu rekonstruktsioon koos rõivaste ja ehetega. Samuti saab silma vaadata Karja maetud mehele, kellest on valminud 3D rekonstruktsioon, tutvuda sõjamehe plaatvestiga ja avastada palju muud põnevat!

Näitust korraldavad SA Osiliana, Postimehe teadusgrant 11.-16. sajandi rõivastusest ja Saaremaa Muuseum.

17. juuni 2023

Eile-üleeile aitasid Osiliana uuringutele kaasa Tartu ülikooli geoloogid eesotsas Alar Rosentauga.

Kontrolliti mulluse georadari uuringu esialgseid järeldusi ning puuriti mitmeid auke Saaremaa linnuste juurde ja mujale. Põhiküsimusteks see, millised veeteed linnuste või ka näiteks Salme laevmatuste lähikonnas omal ajal olid või kust üldse võeti materjal suurte maalinnade ehituseks.

Kõigile küsimustele veel vastust ei saanud, aga hea algus on tehtud ja kaks ülipõnevat päeva seljataga!

13. mai 2023

Tuntud ajalooliste dokumentaalfilmide tegija Bettany Hughes oli oma meeskonnaga Saaremaal ning Osiliana aitas kaasa ülevaate tegemisel Saaremaa arheoloogilistest kohtadest.
 
Kaks päeva tihedat filmimist on selja taga ning sügisel saab seda kõike ka ekraanilt näha.
 
Hea meel on Osilianaga panustada sellesse, et Saaremaa saab maailmas järjest tuntumaks oma  arheoloogia poolest! 

Mõni aeg tagasi kuulutas ETAG välja teaduse populariseerimise konkursi. Kokku esitati sinna 97 projekti ning valituks osutusid neist 29. Üheks õnnelikuks nende seas on ka Osiliana!

Toetus on ettenähtud audiovisuaalsete materjalide koostamiseks, mis tutvustavad Saaremaa varasemat ajalugu. Projekti käigus luuakse seitse Saaremaa muinasaja lõppu ja keskaja algust ning selleaegseid muistiseid tutvustavat lühivideot ehk mikrodokumentaali. Üks neist annab ülevaate Saaremaast viikingiajal, teine keskaja alguses, ülejäänud tutvustavad konkreetseid muistiseid.

Muistised on valitud nende hulgast, mille osas on viimastel kümnenditel tehtud olulisi arheoloogilisi avastusi: Tõnija Tuulingumäe kalmekompleks, Lepna surnumaja, Viidumäe ohvripaik, Valjala maalinn ja Karja kalmistu.

Vaata rohkem konkursi kohta: siit.

29. aprill 2023

29. aprilliga sai avatud tänavuste välitööde hooaeg! Aprilli lõpp ja maikuu algus on parim aeg maastikuinspektsioonideks, kuna siis pole puud veel lehtes ja tänu sellele on kõik paremini näha. Nagu ikka, sõidame Saaremaal mitmel pool ringi ja käime päriselt huvipakkuvad kohad läbi, olgu ees või paks padrik või jalge all tihke muda. Kena oli näha, et Valjala maalinn on võsast puhastatud nii vallide pealt kui ka ümbertringi.

Mõned pildid esimestest päevadest on leitavad allpool olevast galeriist.

26. aprillil kell 16.15 peab Marika Mägi Tartus Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul ettekande teemal:
Eestlastest vasallid Saaremaal ja Põhja-Eestis? Arheoloogiline vaade 13. sajandile.
 
Kõigil huvilistel on võimalik ettekannet kuulata ka Zoomi vahendusel: siitkaudu.
 
Ettekanne toimub füüsiliselt aadressil: Jakobi 2-224, Tartu.
 
Marika ettekandest:

Sellest, et 13. sajandi arheoloogiline aines Eestis ei klapi kokku peamiselt Läti Henriku põhjal kujunenud pildiga meie saatusest sel sajandil, on Eesti arheoloogias räägitud juba pikka aega. Viimastel aastatel on asutud asjaga ka konkreetsemalt tegelema.  Minu viimaste aastate uurimistöö on keskendunud kahele aspektile 13. sajandi Saaremaal – linnustele ja kristlikele laibamatustele. Eriti matuste osas olen kaasanud üldkontseptsiooni ka Põhja-ja Lääne-Eesti.

Ettekandes arutlen 13.-14. sajandi linnuste, matusekohtade ja kirikute üle Saaremaal ja Põhja-Eestis. Palju uudiseid on toonud kaasa viimastel aastatel võimalikuks saanud loodusteaduslikud analüüsid, eriti mis puudutavad dateeringuid. Rohkesti tähelepanu pööran laibamatustega kalmistute asukohale kultuurmaastikul, mille põhjal näib joonistuvat välja varasemast selgelt erinev kontseptsioon Eesti eliidi saatusest peale ristisõdu.

11. veebruar 2023

2022. aasta sügisel astus Osiliana assistent Piia Sandrak Tallinna Ülikooli doktorantuuri Osiliana toetusel, et jätkata juba magistris alustatud uurimistööga 13. sajandi Saaremaast. 

11. veebruaril tähistatud “Naised ja tüdrukud teaduses” päeva raames tehti temaga ka lühike arutlus õpingute ja uurimisteema üle, mida saab lugeda: siit.

Valminud on uus video Tuiu rauasulatuskoha kaevamistest 2022. aastal!

Video on tehtud Ragnar Saage juhitava projekti “Eesti rauametallurgia kõrgaeg ja hääbumine 12.–14. sajandil” raames, mida rahastab Postimehe Fondi Noor-Eesti teadusgrant.

Vaata videot: siit

12. detsember 2022

Saaremaa 13.-14. sajandi matuste esimesed aDNA tulemused on saabunud!
 
Esimesed proovid olid võetud peamiselt kunagise Karja mõisa juures olnud kalmistult, aga osalt ka Loona mõisa kalmistule ja Valjala kirikaeda maetutelt.
Kuigi põhjalikuks analüüsiks oleks ideaalis hea analüüsida kõiki surnuid, võib juba nüüd osutada mõningatele esialgsetele tulemustele. Esmaseks ja kõige olulisemaks tulemuseks näib olevat see, et lähisugulasi õnnestus leida analüüsitud matustest vaid ühel juhul.
 
Seega polnud need kitsalt vaid ühe tuumikpere matusekohad. Vaid Karja kalmistule oli maetud üks 25-35-aastane mees koos alla 2-aastaselt surnud tütrega.
 
Karja matuste hulgast on seni leitud kaks nö. võõrast verd naist, üks neist pärit praegusest Soomest või selle idapoolsetelt naaberaladelt, teine Skandinaaviast (või üldisemalt Lääne-Euroopast), kusjuures naised olid maetud kas päris koos või väga lühikese aja jooksul vahemikus 1222-1266. Võimalikul Skandinaaviast pärit naisel polnud kaasas mingeid säilinud ehteid, nagu enamikul teistel Karja mõisa kõrvale maetud naistel, kuid tema riietel oli olnud vähesel määral pronksilustustest ornamenti. Ehk oli tegemist Rootsist või Taanist toodud naisega, kes küll adapteerus kohalikku kultuuri, kuid maeti siiski Skandinaavia kristlastele tol ajal juba tavapäraselt ilma panusteta?
 
Tegelikult oli samal surnuaial veel üks veidi võõrapärane naine, kel kaasas kas semgali- või vadjapärased ehted ning kes ka geneetiliselt erines veidi tavapärastest rannikueestlastest. Ta oli maetud lähestikku kohaliku mehega. Ehk oli see naise abikaasa? Kindlalt ei saa me seda kunagi teada, ehkki radiosüsiniku andmetel olid naine ja mees maetud laias laastus samadel kümnenditel 13. sajandi keskpaigas. Naine oli surnud 35-45 aastaselt. 4 m eemale oli veidi hiljem maetud ka üks mehe kaugem emapoolne sugulane.
 
Samast Karja kalmistult leiti kolm kõrvuti asetsevat 13. sajandi esimese poole hauda, milles täiskasvanud mehed, kes aga samuti polnud omavahel lähisugulased. Ühest neist – 20. ja 30. eluaasta vahel surnud mehest Karja XV matuses – valmib kevadeks ka 3D rekonstruktsioon.
 
Ootuspäraselt oli enamik saarlasi heledapäised ja heledasilmsed, pruunid silmad olid olnud vaid ühel naisel.
 
Osiliana tellimisel tehtud geeniproovide esmastest tulemustest ja paljust muust geneetikaga seonduvast räägib homme, 13. detsembril kell 18:30 Kuressaare lossi hoovis Vahtkonna majas Tartu Ülikooli genoomika instituudi arheogenoomika professor Kristiina Tambets.

22. november 2022

Osiliana tellimusel on nüüd skaneeritud sisse kaks Saaremaalt leitud koljut, millest järgmise suve alguseks valmivad rekonstruktsioonid.

Esimene neist on Valjala kiriku juurest 2010. aastal leitud 40-50-aastase naise kolju: https://skfb.ly/oAnOP.

Sellest naisest on plaanis teha elusuuruses silikoonkuju, kelle Riina Rammo ja Jaana Ratas on lubanud varustada ka 12. sajandi lõpu piduliku rõivastuse ja ehete rekonstruktsiooniga. Samast matusest võib lähemalt lugeda eelnevatest postitustest.

Teine neist kuulub Karja mõisa kalmistule 13. sajandi keskel või teises pooles maetud 25-30-aastase mehele, millest tuleb digitaalne 3D koopia: https://skfb.ly/oAvLG

Mõlemaid rekonstruktsioone saab näha 2023. aasta suve alguses Kuressaare lossis avataval näitusel keskaegsetest saarlastest.

Näitust korraldavad SA Osiliana, Postimehe teadusgrant 11.-16. sajandi rõivastusest ja Saaremaa Muuseum.

Karja matus nr 4., 3D mudel Ragnar Saagelt.

Konverents: Viikingid enne viikingeid

Saaremaa Muuseum on avaldanud videod kõigist ettekannetest 6.–7. mail 2022 toimunud rahvusvahelisest konverentsist “Viikingid enne viikingeid”, mille toimumist toetas ka Osiliana ja kus Marika Mägi tegi ettekande 7.-9. sajandi Saaremaast.

Ettekandeid on nii eesti kui ka inglise keeles. 

Vaata ettekandeid järele: siit.

20. august 2022

20. augustil tutvustasime Valjala maalinnas käimasolevaid arheoloogilisi kaevamisi, seniseid leide ja esimesi hüpoteese.

Kohal käis ka Margus Muld ERR’st, vaata uudiselõiku järele: siit.

Galerii sündmusest leiab: siit.

19. august 2022

Homme, laupäeval, kl 12-14 on Valjala maalinna juures avatud uste päev. Olete teretulnud vaatama ja kuulama, mida oleme leidnud!
 
Kohe võib öelda, et kaevamised on toonud kaasa nii põnevaid avastusi kui ka uusi küsimusi. Suurest vallist vahetult väljapool on maa sees teise, 2 m läbimõõduga müüri alus. Sellest nö sissepoole on suurte paekividega täidetud ala, mis moodustas üsna järsu nõlvaku ning millele toetus savisest mullast vall. Savimullast valli peal on olnud tõenäoliselt puitkindlustis, nagu võiks oletada ühe kaevandi alas välja puhastatud postiaugu järgi. Savimullast vallist väljapool, selle ja teise (varasema?) ringmüüri vahel, on olnud paeplaatidest sillutis.
 
Tuleb välja, et savimullast valli sees on aga veel teine, kividest laotud müür, mida võib näha valli laele tehtud kaevandist. Ilmselt oligi algselt ehitatud kivivall, mis on varasematel kaevamistel paljandunud ka linnuses sees. Seda on mingil ajal tugevdatud väljastpoolt savisest mullast lisavalliga. Suure tõenäosusega leidis see ehitustöö aset 13. sajandil, mil kasutusele tulid katapuldid ja linnust oli vaja kaitsta nendega visatavate suurte kivide eest.
 
Mis ajast pärineb aga linnuse jalamil olnud väiksem vall? Ehk õnnestub seda teada saada kaevamiste viimastel päevadel. Lõpetamata kaevand on hetkel ka veel kogu eespool nimetatud kompleksi ümbritseval välisvallil, mis eelmise aasta uuringute tulemusena pidi olema ehitatud või vähemalt tugevdatud 13. sajandil ning on 3 m laiune.
 
Leidudest on saadud ca 13. sajandi nooleots, 11.-12. sajandi nooleots ja 11. sajandil ripatsiks tehtud hõbemünt, lisaks mõned savinõukillud.

15. august 2022

Alustasime Valjalas taaskord kaevamistega! Sellise kuumaga on aga jäätis ühes käes ja labidas teises! Kohtumiseni 20ndal!

11. august 2022

Tallinna ülikoolis avati täna hommikul suur rahvusvaheline saagade uurimise konverents.
 
Konverentsi esimene pool leidis aset Helsinki ülikoolis. Seega ehe näide läänemeresoome koostööst viikingiaja uurimisel, mis seni pole olnud kuigi tavapärane.
 
Osiliana osaleb konverentsi korraldamises nõu ja jõuga, kuid veel enam ekskursioonide korraldamisega. Saaremaal on, mida näidata, ka külalistele teistelt kontinentidelt!
 
Lisaks on see järjekordne sammuke teel tutvustamaks meie viikingi- ja üldse esiajaloolist pärandit muule maailmale.
Konverentsi logo on Mullutu sadamakohast leitud ripats.
 
Pildil Norra suursaadik Else Berit Eikeland lausumas tervitussõnu avamisel Tallinna ülikoolis.

29. juuli 2022

Täna alustas Osiliana kaevamisi Valjala linnuse kõrval, mis mõningaste vaheaegadega kestavad kuni 24. augustini.

Avatud uste päev on planeeritud 20. augustisse kell 12:00-14:00, jälgige reklaami! 

Kaevamiste eesmärk on selgitada hüpoteesi praegu näha oleva linnuse all olnud keskmise rauaaja linnusest, millel võis olla koguni kaks kontsentrilist kaitsevalli. Sellised linnused levisid eriti alates 5.-6. sajandist Ölandi saarel. Kas hüpotees on tõene, selgub loodetavalt kaevamiste käigus, mille jooksul on plaanis teha kaevandeid mitmetesse kohtadesse praegu näha olevast vallist väljapool.

25. juuli 2022

Valjala naisematus IV, mis kaevati välja 2010. aastal ja kust leiti võimaliku sõba jäänused, on märkimisväärne veel mitmel põhjusel. Tegu oli 40-50-aastasena surnud naisega, kes oli olnud umbes 170 cm pikkune.

Tema vasak käsivarreluu oli mingil ajal murdunud, kuid õnnelikult paranenud. Ta selgroog oli veidi kõver. Naisele oli antud kaasa väga rohkesti esemeid, millest suur osa olid asetatud selja alla. Tal olid kaasas 12. sajandi rinnanõelad, ülejäänud ehted olid aga täpselt samasugused, kui teistel, 13. sajandisse ja pigem sajandi keskpaika dateeritud maetutel. Ka matmisviis oli üks-ühele sama, mis 13. -14. sajandi matustel. Arvestades naise iga surres võib niisiis öelda, et ta ilmselt maeti ehetega, mis olid moes tema suremise ajal, kuid sai kaasa ka rinnanõelad, nagu neid kanti tema noorusaegadel.

Matusest tehtud koguni kaks 14C analüüsi näitasid, et naine oli surnud kas 12. sajandi lõpus või 13. sajandi päris alguses, igal juhul enne Saaremaa ametlikku ristiusustamist 1227. Esemete järgi otsustades siis üsna varsti peale 1200. aastat.

Asukoha ja matmisviisi järgi otsustades oli ta oma elu lõpus 99% tõenäosusega kristlane – ristiusku astunud inimesed ei jätkanud paganlikel kalmistutel vanamoodi matmist, küll aga jätkasid matmist juba eelnevalt eksisteerinud kristlikele kalmistutele.

Et Valjala kirik oli mingil kujul olemas juba 1200. aasta paiku, võib oletada ka kiriku kooriruumi juures läbi viidud arheoloogia põhjal. Valjala kiriku kõrvalt on avastatud ka majapidamisauke ning muud eluasemele viitavat. Ehk oligi esimene kirik Valjalas kohaliku üliku erakirik, nagu neid ristiusu vastuvõtu esimestest sajanditest on teada kõikjalt Euroopast ning nagu võib oletada ka Saaremaal Karjas, Loonas ja Viiras.

Naine oli siis tõenäoliselt üks selle muinasmõisa emandatest.

Võimalik sõbaleid

Kuigi sõba on olnud laialt levinud rõivaese, pole seni seda Saaremaa muinasaja lõpu ja keskaja alguse perioodist leitud, kuna tekstiilid teadupärast sajandeid hästi ei säili. Ent sel kevadel kaitstud bakalaureusetöös esitas Karin Rannaäär hüpoteesi, mille järgi võinuks Valjala kiriku juurest leitud 13. sajandi algusesse kuuluva naise matusest sõba leida küll, kui tähelepanelikult otsida: nimelt on nr IV matusest leitud neli spiraalikesest põimitud silmusnelinurka, mille paiknemine viitab, et tegemist võib olla kunagise sõba nurkade jäänustega!

Loe rohkem: siit.

 

Valjala IV matusest leitud silmusnelinurk. Foto: J. Ratas.

19. juuli 2022

Lisaks linnuste uuringutele tegeleb Osiliana hetkel ka Saaremaal välja kaevatud laibamatuste analüüsimisega.

Hiljuti saabus teade sellest, et Tartu ülikooli genoomika instituudi laboritesse saadetud 13. sajandi saarlaste luustikest võetud proovid sobivad kõik muistse DNA analüüsimiseks. Esialgu on laboris 20 proovi, enamik neist Karja laibamatustega kalmistust, aga ka Valjala kirikaia 13. sajandi matustest ja Loona kalmistust.

Lisaks päritolule, väljanägemisele ja põetud haigustele loodame saada teavet selle kohta, kuidas ühele surnuaiale maetud inimesed omavahel seotud või sugulased olid. Eriti Karja ja Loona tunduvad praegustel andmetel ühe ülikupere matusekohad olevat. Vana DNA analüüsid on aeganõudvad, töömahukad ja kallid, see on võrdlemisi uus analüüsivõimalus, mida Saaremaa matuste puhul seni ainult õige vähe saadud kasutada.

Kaugemas tulevikus oleks siiski tore jõuda niikaugele, et suudaksime vähemalt laibamatustega kalmistute puhul täpselt öelda, kes need inimesed olid. Ja veel kaugemas tulevikus saame loodetavalt rohkem teavet ka esiajaloolistesse kivikalmetesse maetute kohta. 

Esimesi andmeid võib ehk oodata aasta lõpuks.

Uudised kaevamistelt: 18. mai 2022

Valjala vana maalinna (nüüd võib seda ilmselt õigusega niimoodi nimetada!) kaevamised on selleks korraks lõppenud.

Ca 4 m2 suurusest kaevandist tuli välja ilusasti säilinud valli alus. Valli algne laius oli olnud 2,5-3 m, mis tähendab üsna märkimisväärset kindlustist. Suurtest pae- ja maakividest valli vundamenti kattis väikestest paekividest varingukiht, mis kõrgemas osas oli säilinud 1,35 m kõrguseni. Algne vall oli seega olnud märgatavalt kõrgem.Valli varingu seest tuli nii väikese kaevandi jaoks silmatorkavalt palju loomaluid ning üle kümne savinõukillu, samuti põlenud savitihendeid. Üks potikildudest paiknes ka valli varingust eemal linnuse sisemuses. 

Kuigi süsinikudateeringud alles ootavad tegemist, on praeguseks täiesti selge, et tegu on ilmselt rauaaja esimesse poolde või ehk ka keskpaika kuuluva väikese kindlustisega. Sarnaseid ca 35 m läbimõõduga korrapäraseid kiviringe on teada mujaltki Saare- ja Läänemaalt ning Valjala vana linnuse kaevamine võib anda peale leidude analüüsimist teavet ka nende tõenäolise kasutusaja kohta.

Uudised kaevamistelt: 4. mai 2022

Väikesed Osiliana kaevamised toimuvad ka Valjala vanal linnamäel, suurest linnusest 650 m kirde pool. Neid juhatas arheoloogiamagister Ragi-Martin Moon.

Praeguseks on kaevatud tranśee läbi ringvalli. Esimesed leiud olid potikild ja loomaluud. Hetkel kohta lähemalt küll veel dateerida ei saa, kuid potikild on pigem rauaaja esimesest poolest või keskosast. Täpsema dateeringu saab loodetavalt loomaluudest 14C abil. Nii et inimtekkeline ja vana struktuur igal juhul.

Näib, et Valjala kant on olnud keskuseks juba ammu enne, kui Läti Henrik seda külastas.

ERR: Arheoloogid uurivad Saaremaa maalinnade saladusi

Osiliana tegi uurimistöid Saaremaa linnustel. Konkreetsemaid tulemusi peab veel natuke ootama, kuni andmeid arvutis töödeldakse. Hetkel võib aga juba teada anda, et näiteks Valjala maalinna valli all on näha kaks varasemat valli, s t valli on kahel korral tugevamaks ümber ehitatud.

Selle taustal tasub märkida ka Aita Kustini tähelepanekut 1960. aastatest. Kaevamiste põhjal Valjala maalinna sees märkis see teenekas Saaremaa uurija, et praegune vall näib olevat ehitatud alles 13. sajandil, igal juhul hiljem, kui valli kõrval linnuse sees olevad hooned.

Vaata uudistelõiku järele: siit.

Foto: ERR.

30. märts 2022

Sõjaaja uudiste sekka ka uudiseid ammu möödunud sõdadest.

Valjala linnuse ümber olnud vallide juurest saadud proovid pakkusid nii mõnegi üllatuse, mis on iseäranis kõnekad koos muu leiuainesega. 12. sajandil on olnud kasutuses nii linnuses sees kui ka praegu näha olevate vallide ja välimise valli vahel olev ala. Osad proovid näitasid siiski ka ainult 13. sajandit ning suurem osa linnuse leide kuulub samuti pigem 13. sajandi keskmistesse aastakümnetesse või veelgi hilisemasse aega. See tähendab, et 13. sajandi jooksul olid nii keskne linnus kui ka seda ümbritsev vall püsti ja kasutuses. Kohalikus folklooris mäletatakse teatavasti, et väline vall veeti ära teedeehituseks.

Aita Kustini 1960. aastate kaevamiste tulemuste uus läbivaatus osutas üsna kindlalt, et millalgi 12. sajandil suure linnuse sisse ehitatud hooned on varasemad, kui suure linnuse vall. Seega peaks seegi vall olema rajatud 1200. aasta ümbruses või tõenäolisemalt alles 13. sajandil; küllap oli mingi vähem kapitaalne vall olemas siiski juba enne seda. Enam-vähem sama kehtib ümbritseva valli kohta, kus 2021. aastal toimusid kaevamised. Ümbritsev  3 m laiune vall peaks olema rajatud 13. sajandi esimeses pooles.

Ehk suudavad 2022. aastasse planeeritud kaevamised pakkuda täpsema vastuse, kas Valjala kahe kõrge ringvalliga kompleks oli sellisel kujul olemas juba 1227. aastal, kui Läti Henrik seda kirjeldas, või rajati massiivsed kivivallid alles peale 1227. aastat. Varem tundunuks viimane variant uskumatuna, kuid praeguseks teame, et mitmed teisedki eestlaste linnused ehitati märkimisväärselt suuremaks ja tugevamaks just peale ristisõdasid. Seda enam siis Saaremaal, kus isegi kirjalike allikate andmeil polnud ristisõdijatel-misjonäridel 13. sajandil suurt sõnaõigust kohalike ülikute üle.

Ühe üllatuse pakkusid radiosüsiniku analüüsid veel. Ümbritseva valli alumiste kivide alt tuli välja 7. sajandi söetükk. Linnusest veidi eemal paiknenud kunagine hoone, mille juurest leiti ebatavaliselt palju eriaegseid potikilde, on aga olnud kasutuses nii 5.-6. sajandil kui ka 12.-13. sajandil. Kas ka vahepeal, pole teada.

Valjala maalinna kompleksi uuringud jätkuvad juba sel kevadel georadariga ja suvel uute arheoloogiliste kaevamistega.

Seniks, head tutvumist allpool oleva galeriiga, kus peale vajutades avanevad pildid suuremalt ning nii võib lähedalt uurida möödunud 2021. aasta kaevendeid!

Uudised kaevamistelt: 15. september 2021

Täna lõpetasime Valjala kaevamised selleks aastaks. Müürikivide äratõstmisel ootas meid ka üllatus: otse müürikivi alt varasemast kultuurkihist tuli ilus võreripats, mis peaks igal juhul pärinema muinasaja lõpust. Massiivne, 4 m laiune savist ja kividest müürialus oli seega rajatud muinasaja lõppu dateeruva kultuurkihi peale. Millal siis?
 
Ripatsi läheduses oli ka õhuke pronksnaast ning kahe müüri vahel alumises kultuurkihis ka üks noa katke.
 
Selles kaevandis võiks oletada varasemat tara või müüri tranśee lõunaosast, kus selge kultuurkiht müürikivide all puudus. Aga valli rajamislugu on hetkel veel segane, kas oli varasem kitsam kivitara, mida laiendati või oli kogu 4 m laiune vall rajatud ühekorraga.
 
Hetkel küsimusi rohkem kui vastuseid. Loodetavalt toovad mõningast selgust C14 analüüsid ning tulevaste aastate uurimistööd. Ainus hetkel kindel näitaja on see, et muinasaja lõpul või 13. sajandil on praegu nähtavat Valjala linnust ümbritsenud tugev vall, vähemalt alumises osas kividest.
 
Arheoloogia koosnebki paraku nii välitöödest kui ka neile järgnevatest (nagu ka eelnevatest) kameraaltöödest. Hoiame teid kursis!

Uudised kaevamistelt: 14. september 2021

Kaevamised Valjala linnuse ümber nüüd jätkuvad ja uusi avastusi pakub praegust linnust ümbritsenud valli uurimine linnusest lõuna pool.
 
Ka siin on olnud massiivne, 3-4 m laiune vall, mille all ilmselt varasem ja tagasihoidlikum vall ning igal juhul selge kultuurkiht. Siin lõunapiiril keraamikat seni pole, selle eest leidsime alumisest kultuurkihist aga sirbi ja hõbedast naastukese, mis on olnud õmmeldud riidele või nahale.
 
Nüüd võib üsna kindlalt juba väita, et Valjala varasem linnus on oma pindalalt olnud suurem, kui Varbola. Keraamika ja leidude järgi otsustades tegutseti seal millaski rauaja lõpusajanditel, viikingiajal või 11-12 sajandil, kuid täpsemad dateeringud ootavad veel proovidena laborisse viimist. Igal juhul on millalgi rajatud selle varasema osa peale masiivne kividest ja savist vall.
Kaevamised jätkuvad sel aastal veel mõne päeva.

Uudised kaevamistelt: 18. august 2021

Valjalas vihmapühad! Kaevand upub porri ja vihmavette.
 
Nüüd on kogu lootus ilmataadi peal – ehk jääb vihm siiski nii palju järele, et õnnestuks tranšee enne sügishooaega ära lõpetada.

Uudised kaevamistelt: 14. august 2021

 

Valjala teine ringvall pakub veelgi üllatusi. Hetkel tundub, et 3 m laiuse vallialuse all on veel teise võimaliku valli jäänus, igal juhul korralik kultuurkiht söe, põlenud kivide ja keraamikaga. Rauaaegne ringvall-linnus?
 
Kaevamised jätkuvad alates homsest, kui asume eemaldama nimetatud kultuurkihti.

Comments are closed.