Purtsa maalinna joonis 1924. aasta kogumikust “Saaremaa ja Muhu muinasjäänused.” Foto: F. Leinbock.
Purtsa maalinn, mida tuntakse ka Pamma maalinna, Karja maalinna ja Kooljamägede nime all, asub Põhja-Saaremaal, Karja ja Pamma piirkonnas. Kohta peetakse üheks võimalikuks paigaks, kus toimusid 1344. aasta talvel Jüriöö ülestõusuga seotud verised lahingud saarlaste ja Saksa ordu vägede vahel.
Purtsa maalinn paikneb soode ja metsadega ümbritsetud kõrgustiku lääneserval. Kooljamägede kaguosas ning sellest ida ja lõuna pool asub noorema rauaaja kalmistu, millest võib tuleneda ka nimi Kooljamäed. Kalmistu hõlmas kunagi võrdlemisi suurt maa-ala, ulatudes maalinna kaguservast kuni ligikaudu kolmveerand kilomeetri kaugusele ida ja lõuna suunas. Vanemate kirjelduste järgi paiknes seal ligikaudu 200 kivikalmet, mis olid 4–6 meetrise läbimõõduga ja umbes poole meetri kõrgused. Kalmed olid kaetud ligikaudu poole meetri paksuse kivikihiga, mille alt leiti põlenud mulda ja inimluid. Osa kalmetest oli juba 20. sajandi alguseks põlluharimise käigus hävitatud, kuid karjamaadel leidus veel terveid kivivaresid.
Kalmistult on teada ka mitmeid arheoloogilisi leide. Näiteks leiti 1910. aastal Tammiku talu põllult ühest kivikalmest hõbedane hoburaudsõlg ja teisest kulunud kirjaga vaskraha. Mõlemast kalmest leiti ka põlenud luid. Purtsa küla Mihkli põllult olevat kunagi leitud mõõk. Kooljamägede ümbrusega on seostatud ka odaotsa, noatera, pronksist käevõru, hoburaudsõlge, ketitükke ja muid esemeid. Need leiud osutavad sellele, et piirkond oli inimeste kasutuses juba enne 14. sajandi sündmusi ning tegemist oli arvestatava matmispaigaga.
Purtsa maalinna on püütud arheoloogiliselt uurida juba 19. sajandi lõpul. 1895. aastal tegutsesid seal Stackelberg ja Bogojawlensky, kes kaevasid ühe päeva jooksul ligikaudu 50 sentimeetri sügavusi proovikaevandeid, kuid märkimisväärseid leide ei saanud. Rahvajutu järgi olevat Kooljamägede liiva alla maetud kulda ja muid väärtuslikke esemeid, kuid sellistele lugudele ei ole leitud seni arheoloogilist kinnitust.
Ka hilisemad uuringud ei ole andnud tulemusi. Kooljamägede alal sisuliselt puudub igasugune kultuurkiht ning looduslike moodustiste asetust on raske tõlgendada maalinnana. Ei saa muidugi välistada, et kusagilt Kooljamägedelt on inimtegevuse jälgi võimalik leida, kuid maalinna mõõtu need ilmselgelt väja ei anna.
Keskaegsete ordukkroonikute järgi püüdsid saarlased Jüriöö sündmuste käigus taastada oma varasemat vabadust ning asusid mässama Saksa ordu võimu vastu. 1344. aasta veebruaris saabusid Saaremaale vägi, mida juhtis ordumeister Burchard von Dreylewen. Saarlased olid end kindlustanud tugevas maalinnas, mida kroonikates kirjeldati suure ja äravõitmatuna ja millel oli eelkindlustis, mis orduvägedel siiski õnnestus vallutada. Juba baltisakslastest alguse saanud tõlgenduse kohaselt võis selleks linnuseks olla Purtsa maalinn, kuna Karja piirkonda on mainitud järgneva, s. o. 1345. aasta sündmustega seoses. Pole tegelikult mingit alust arvamuseks, et 1344. aasta tegevus pidi seetõttu samuti toimuma hilisema Karja kihelkonna alal. Uuemate teooriate järgi oli 1344. aastal piiratud kindlustiseks pigem Valjala maalinn, mida arheoloogiliste kaevamiste andmetel on mitukümmend aastat peale mahajätmist kiirustades uuesti kindlustatud 14. sajandi esimesel poolel.
Vaade Purtsa võimalikule maalinnale edelast (1984). Foto: E. Väljal.
Maalinnast lääne pool, ligikaudu 100 meetri kaugusel sisemistest vallidest, asub umbes 2000 ruutmeetri suurune tasane ala, mida rahvasuus kutsutakse Vereväljaks. Tegemist on liivase ja madala maapinnaga, kus põhjavesi võib kohati maapinnale koguneda. Kohaliku pärimuse järgi olevat just seal toimunud saarlaste tapmine. Tõenäoliselt on tegu nn sekundaarse folklooriga: kui baltisaksa ajaloouurijad hakkasid seostama 1344. aasta sündmusi just Karja kihelkonnaga, hakkas kohalikele inimestele tunduma, justnagu oleksid nad seda kuulnud juba oma esivanematelt.
Igal juhul on võrdlemisi kindel ja kroonikatele otseselt tuginev, et 1345. aasta teise sõjakäigu ajal rüstasid orduväed just Karja piirkonda.
Vaade Purtsa võimalikule maalinnale kagust (1984). Foto: E. Väljal.
Kuigi Purtsa maalinna täpne roll 1344. aasta lahingus ei ole lõplikult tõestatud, on tegemist tähelepanuväärse ajaloolise paigaga, mis on leidnud oma koha rahva mälus ja kohanimedes kui Saaremaa ajaloo ühe dramaatilisema vaatuse sündmuskoht.
