Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Viltina
Suur spiraal, vasesulam.
Viltina
Pakseneva keskosaga põiki soonitud sõrmus, vasesulam.
Pakseneva keskosaga põiki soonitud sõrmus, vasesulam. Väga levinud sõrmuse tüüp Eesti saartel, mida leitakse nii põletusmatustega kivikalmetest kui ka laibamatustest. Võib-olla oli kasutusel juba 12. sajandil (Mägi 2002, 109).
Mägi, M. 2002. At the crossroads of space and time: graves, changing society and ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn.
Viltina
Õhukese laieneva keskosaga sõrmus, vasesulam.
Õhukese laieneva keskosaga sõrmus, vasesulam. Sarnaseid sõrmuseid on leitud Eura Luistari ja Saramäki matustest Soomes, kus need dateeritakse 11. sajandisse (Lehtsalo-Hilander 1982, 124–126) ja Abelnieki matustest Lätis, kus need dateeritakse 11. sajandi II poolest kuni 13. sajandi alguseni (Vasks 2008, 157–158). Lisaks leidub selliseid sõrmuseid Ojamaal, kus need on dateeritud 11.-12. sajandisse (Thunmark-Nylen 1998, Tahv. 143; 2006, 158). Saaremaal on samasugune sõrmus leitud Valjala kirikaiast 13. sajandi või 12. sajandi päris lõpu kontekstist.
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Thunmark-Nylen, L. 2006. Die Wikingerzeit Gotlands. I. Abbildungen der Grabfunde. Almqvist & Wiksell, Stockholm.
Vasks, A. 2008. Kurši padurē? – Pētījumi Kuršu Senatnē. Rakstu Krājums. Latvijas Nacionālā Vēstures Muzeja Raksti, 14, 153–166.
Viltina
Õhukese laieneva keskosaga sõrmus, vasesulam.
Õhukese laieneva keskosaga sõrmus, vasesulam. Sarnaseid sõrmuseid on leitud Eura Luistari ja Saramäki matustest Soomes, kus need dateeritakse 11. sajandisse (Lehtsalo-Hilander 1982, 124–126) ja Abelnieki matustest Lätis, kus need dateeritakse 11. sajandi II poolest kuni 13. sajandi alguseni (Vasks 2008, 157–158). Lisaks leidub selliseid sõrmuseid Ojamaal, kus need on dateeritud 11.-12. sajandisse (Thunmark-Nylen 1998, Tahv. 143; 2006, 158). Saaremaal on samasugune sõrmus leitud Valjala kirikaiast 13. sajandi või 12. sajandi päris lõpu kontekstist.
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Thunmark-Nylen, L. 2006. Die Wikingerzeit Gotlands. I. Abbildungen der Grabfunde. Almqvist & Wiksell, Stockholm.
Vasks, A. 2008. Kurši padurē? – Pētījumi Kuršu Senatnē. Rakstu Krājums. Latvijas Nacionālā Vēstures Muzeja Raksti, 14, 153–166.
Viltina
Õhukese laieneva keskosaga sõrmus, vasesulam.
Õhukese laieneva keskosaga sõrmus, vasesulam. Sarnaseid sõrmuseid on leitud Eura Luistari ja Saramäki matustest Soomes, kus need dateeritakse 11. sajandisse (Lehtsalo-Hilander 1982, 124–126) ja Abelnieki matustest Lätis, kus need dateeritakse 11. sajandi II poolest kuni 13. sajandi alguseni (Vasks 2008, 157–158). Lisaks leidub selliseid sõrmuseid Ojamaal, kus need on dateeritud 11.-12. sajandisse (Thunmark-Nylen 1998, Tahv. 143; 2006, 158). Saaremaal on samasugune sõrmus leitud Valjala kirikaiast 13. sajandi või 12. sajandi päris lõpu kontekstist.
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Thunmark-Nylen, L. 2006. Die Wikingerzeit Gotlands. I. Abbildungen der Grabfunde. Almqvist & Wiksell, Stockholm.
Vasks, A. 2008. Kurši padurē? – Pētījumi Kuršu Senatnē. Rakstu Krājums. Latvijas Nacionālā Vēstures Muzeja Raksti, 14, 153–166.
Viltina
Suur spiraal, vasesulam.
Viltina
Õhukese laieneva keskosaga sõrmus, vasesulam.
Õhukese laieneva keskosaga sõrmus, vasesulam. Sarnaseid sõrmuseid on leitud Eura Luistari ja Saramäki matustest Soomes, kus need dateeritakse 11. sajandisse (Lehtsalo-Hilander 1982, 124–126) ja Abelnieki matustest Lätis, kus need dateeritakse 11. sajandi II poolest kuni 13. sajandi alguseni (Vasks 2008, 157–158). Lisaks leidub selliseid sõrmuseid Ojamaal, kus need on dateeritud 11.-12. sajandisse (Thunmark-Nylen 1998, Tahv. 143; 2006, 158). Saaremaal on samasugune sõrmus leitud Valjala kirikaiast 13. sajandi või 12. sajandi päris lõpu kontekstist.
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Thunmark-Nylen, L. 2006. Die Wikingerzeit Gotlands. I. Abbildungen der Grabfunde. Almqvist & Wiksell, Stockholm.
Vasks, A. 2008. Kurši padurē? – Pētījumi Kuršu Senatnē. Rakstu Krājums. Latvijas Nacionālā Vēstures Muzeja Raksti, 14, 153–166.
Viltina
Õhukese laieneva keskosaga sõrmus, vasesulam.
Õhukese laieneva keskosaga sõrmus, vasesulam. Sarnaseid sõrmuseid on leitud Eura Luistari ja Saramäki matustest Soomes, kus need dateeritakse 11. sajandisse (Lehtsalo-Hilander 1982, 124–126) ja Abelnieki matustest Lätis, kus need dateeritakse 11. sajandi II poolest kuni 13. sajandi alguseni (Vasks 2008, 157–158). Lisaks leidub selliseid sõrmuseid Ojamaal, kus need on dateeritud 11.-12. sajandisse (Thunmark-Nylen 1998, Tahv. 143; 2006, 158). Saaremaal on samasugune sõrmus leitud Valjala kirikaiast 13. sajandi või 12. sajandi päris lõpu kontekstist.
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Thunmark-Nylen, L. 2006. Die Wikingerzeit Gotlands. I. Abbildungen der Grabfunde. Almqvist & Wiksell, Stockholm.
Vasks, A. 2008. Kurši padurē? – Pētījumi Kuršu Senatnē. Rakstu Krājums. Latvijas Nacionālā Vēstures Muzeja Raksti, 14, 153–166.
Viltina
Suur spiraal, vasesulam.
