Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Kolmnurkse esiosaga pannal, raud. Võib-olla valjaste pannal. Taoliste pannalde küljes on tavaliselt lihtne raudnaast. Neid leitakse peamiselt kivikalmetest, kus neid on raske täpsemalt dateerida.
Ojamaa-Balti tüüpi pannal, vasesulam. Varasemalt on arvatud, et taolised pandlad pärinevad Ojamaalt, kuid hilisemad andmed näitavad, et pandla vorm võis algselt pärineda Baltikumist ning edasi areneda Ojamaal (Lehtsalo-Hilander 1982, 149–151; Mägi 2002, 97; Ojamaa materjali nägemiseks vaata Thunmark-Nylen 1992, Pl. 127–129). Varaseimad selle tüübi pandlad kuuluvad 10. sajandi teise poolde, kuid hilisemaid vorme leidub ka veel 13. sajandi laibamatustes (nt Zariņa 2006, 233-237).
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Thynmark-Nylén, L. 1998. Die Wikingerzeit Gotlands II, Typentafeln. Stockholm: Kungl.Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Ojamaa-Balti tüüpi pannal, vasesulam. Varasemalt on arvatud, et taolised pandlad pärinevad Ojamaalt, kuid hilisemad andmed näitavad, et pandla vorm võis algselt pärineda Baltikumist ning edasi areneda Ojamaal (Lehtsalo-Hilander 1982, 149–151; Mägi 2002, 97; Ojamaa materjali nägemiseks vaata Thunmark-Nylen 1992, Pl. 127–129). Varaseimad selle tüübi pandlad kuuluvad 10. sajandi teise poolde, kuid hilisemaid vorme leidub ka veel 13. sajandi laibamatustes (nt Zariņa 2006, 233-237).
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Thynmark-Nylén, L. 1998. Die Wikingerzeit Gotlands II, Typentafeln. Stockholm: Kungl.Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Kolmnurkse esiosaga pannal, raud. Võib-olla valjaste pannal. Taoliste pannalde küljes on tavaliselt lihtne raudnaast. Neid leitakse peamiselt kivikalmetest, kus neid on raske täpsemalt dateerida.
Ojamaa-Balti tüüpi pannal, vasesulam. Varasemalt on arvatud, et taolised pandlad pärinevad Ojamaalt, kuid hilisemad andmed näitavad, et pandla vorm võis algselt pärineda Baltikumist ning edasi areneda Ojamaal (Lehtsalo-Hilander 1982, 149–151; Mägi 2002, 97; Ojamaa materjali nägemiseks vaata Thunmark-Nylen 1992, Pl. 127–129). Varaseimad selle tüübi pandlad kuuluvad 10. sajandi teise poolde, kuid hilisemaid vorme leidub ka veel 13. sajandi laibamatustes (nt Zariņa 2006, 233-237).
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Thynmark-Nylén, L. 1998. Die Wikingerzeit Gotlands II, Typentafeln. Stockholm: Kungl.Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Kolmnurkse esiosaga pannal, raud. Võib-olla valjaste pannal. Taoliste pannalde küljes on tavaliselt lihtne raudnaast. Neid leitakse peamiselt kivikalmetest, kus neid on raske täpsemalt dateerida.
