Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Ojamaa-Balti tüüpi pannal, vasesulam. Varasemalt on arvatud, et taolised pandlad pärinevad Ojamaalt, kuid hilisemad andmed näitavad, et pandla vorm võis algselt pärineda Baltikumist ning edasi areneda Ojamaal (Lehtsalo-Hilander 1982, 149–151; Mägi 2002, 97; Ojamaa materjali nägemiseks vaata Thunmark-Nylen 1992, Pl. 127–129). Varaseimad selle tüübi pandlad kuuluvad 10. sajandi teise poolde, kuid hilisemaid vorme leidub ka veel 13. sajandi laibamatustes (nt Zariņa 2006, 233-237).
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Thynmark-Nylén, L. 1998. Die Wikingerzeit Gotlands II, Typentafeln. Stockholm: Kungl.Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Ojamaa-Balti tüüpi pannal, vasesulam. Varasemalt on arvatud, et taolised pandlad pärinevad Ojamaalt, kuid hilisemad andmed näitavad, et pandla vorm võis algselt pärineda Baltikumist ning edasi areneda Ojamaal (Lehtsalo-Hilander 1982, 149–151; Mägi 2002, 97; Ojamaa materjali nägemiseks vaata Thunmark-Nylen 1992, Pl. 127–129). Varaseimad selle tüübi pandlad kuuluvad 10. sajandi teise poolde, kuid hilisemaid vorme leidub ka veel 13. sajandi laibamatustes (nt Zariņa 2006, 233-237).
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Thynmark-Nylén, L. 1998. Die Wikingerzeit Gotlands II, Typentafeln. Stockholm: Kungl.Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Viltina
Ojamaa-Balti tüüpi pannal koos stiliseeritud loomapeakujulise rihmakannaga, vasesulam.
Ojamaa-Balti tüüpi pannal, vasesulam. Varasemalt on arvatud, et taolised pandlad pärinevad Ojamaalt, kuid hilisemad andmed näitavad, et pandla vorm võis algselt pärineda Baltikumist ning edasi areneda Ojamaal (Lehtsalo-Hilander 1982, 149–151; Mägi 2002, 97; Ojamaa materjali nägemiseks vaata Thunmark-Nylen 1992, Pl. 127–129). Varaseimad selle tüübi pandlad kuuluvad 10. sajandi teise poolde, kuid hilisemaid vorme leidub ka veel 13. sajandi laibamatustes (nt Zariņa 2006, 233-237).
Stiliseeritud loomapeakujuline rihmakand, vasesulam. Sellised on Eesti, Sooma ja Läti rannikualade materjalis väga levinud (Jets 2012, 166-178). Need kuuluvad valdavalt 11.-12. sajandisse, kuigi võisid ilmuda juba 10. sajandi lõpus. Üksikuid selliseid rihmakandu on leitud ka 13. sajandi laibamatustest, kuid seal on need tõenäoliselt ülejäänud panustest vanemad esemed (nt. Mandel 2017, 39, tahv. X).
Jets, I. 2012. Scandinavian Late Viking Age art styles as a part of the visual display of warriors in 11th century Estonia. – Estonian Journal of Archaeology, 16: 2, 118–139.
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Thynmark-Nylén, L. 1998. Die Wikingerzeit Gotlands II, Typentafeln. Stockholm: Kungl.Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Ojamaa-Balti tüüpi pannal, vasesulam. Varasemalt on arvatud, et taolised pandlad pärinevad Ojamaalt, kuid hilisemad andmed näitavad, et pandla vorm võis algselt pärineda Baltikumist ning edasi areneda Ojamaal (Lehtsalo-Hilander 1982, 149–151; Mägi 2002, 97; Ojamaa materjali nägemiseks vaata Thunmark-Nylen 1992, Pl. 127–129). Varaseimad selle tüübi pandlad kuuluvad 10. sajandi teise poolde, kuid hilisemaid vorme leidub ka veel 13. sajandi laibamatustes (nt Zariņa 2006, 233-237).
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Thynmark-Nylén, L. 1998. Die Wikingerzeit Gotlands II, Typentafeln. Stockholm: Kungl.Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Viltina
Nelinurkse esiosaga kaheosaline pannal, vasesulam.
Nelinurkse esiosaga kaheosaline pannal, vasesulam. Ebatavalise kujuga.
Viltina
Pandla nõel, raud.
Ojamaa-Balti tüüpi pannal, vasesulam. Hiline variant, mida leidub 13. sajandi laibamatustes, näiteks Padas Põhja-Eestis., aga ka Saaremaal Rahu kivikalmes (Mägi 2002, tahv. 70).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Viltina
Ojamaa-Balti tüüpi pannal koos stiliseeritud loomapeakujulise rihmakannaga, vasesulam.
Ojamaa-Balti tüüpi pannal, vasesulam. Hilisem, tõenäoliselt peamiselt 12. sajandil levinud variant. Varasemalt on arvatud, et taolised pandlad pärinevad Ojamaalt, kuid hilisemad andmed näitavad, et pandla vorm võis algselt pärineda Baltikumist ning edasi areneda Ojamaal (Lehtsalo-Hilander 1982, 149–151; Mägi 2002, 97; Ojamaa materjali nägemiseks vaata Thunmark-Nylen 1992, Pl. 127–129). Varaseimad selle tüübi pandlad kuuluvad 10. sajandi teise poolde, kuid hilisemaid vorme leidub ka veel 13. sajandi laibamatustes (nt Zariņa 2006, 233-237).
Stiliseeritud loomapeakujuline rihmakand, vasesulam. Sellised on Eesti, Sooma ja Läti rannikualade materjalis väga levinud (Jets 2012, 166-178). Need kuuluvad valdavalt 11.-12. sajandisse, kuigi võisid ilmuda juba 10. sajandi lõpus. Üksikuid selliseid rihmakandu on leitud ka 13. sajandi laibamatustest, kuid seal on need tõenäoliselt ülejäänud panustest vanemad esemed (nt. Mandel 2017, 39, tahv. X).
Jets, I. 2012. Scandinavian Late Viking Age art styles as a part of the visual display of warriors in 11th century Estonia. – Estonian Journal of Archaeology, 16: 2, 118–139.
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Thynmark-Nylén, L. 1998. Die Wikingerzeit Gotlands II, Typentafeln. Stockholm: Kungl.Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Viltina
Ojamaa-Balti tüüpi pannal koos stiliseeritud loomapeakujulise rihmakannaga, vasesulam.
Ojamaa-Balti tüüpi pannal, vasesulam. Varasemalt on arvatud, et taolised pandlad pärinevad Ojamaalt, kuid hilisemad andmed näitavad, et pandla vorm võis algselt pärineda Baltikumist ning edasi areneda Ojamaal (Lehtsalo-Hilander 1982, 149–151; Mägi 2002, 97; Ojamaa materjali nägemiseks vaata Thunmark-Nylen 1992, Pl. 127–129). Varaseimad selle tüübi pandlad kuuluvad 10. sajandi teise poolde, kuid hilisemaid vorme leidub ka veel 13. sajandi laibamatustes (nt Zariņa 2006, 233-237).
Stiliseeritud loomapeakujuline rihmakand, vasesulam. Sellised on Eesti, Sooma ja Läti rannikualade materjalis väga levinud (Jets 2012, 166-178). Need kuuluvad valdavalt 11.-12. sajandisse, kuigi võisid ilmuda juba 10. sajandi lõpus. Üksikuid selliseid rihmakandu on leitud ka 13. sajandi laibamatustest, kuid seal on need tõenäoliselt ülejäänud panustest vanemad esemed (nt. Mandel 2017, 39, tahv. X).
Jets, I. 2012. Scandinavian Late Viking Age art styles as a part of the visual display of warriors in 11th century Estonia. – Estonian Journal of Archaeology, 16: 2, 118–139.
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Thynmark-Nylén, L. 1998. Die Wikingerzeit Gotlands II, Typentafeln. Stockholm: Kungl.Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
