Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Hoburaudsõle nõela kand, vasesulam. Lai, ornamenditud täkkjoontega. Selle võib tõenäoliselt dateerida 12.-13. sajandisse.
Ojamaa-balti tüüpi pannal, vasesulam. Hiline variant. vasesulam. Varasemalt on arvatud, et taolised pandlad pärinevad Ojamaalt, kuid hilisemad andmed näitavad, et pandla vorm võis algselt pärineda Baltikumist ning edasi areneda Ojamaal (Mägi 2002, 97; Lehtosalo-Hilander 1982, 149–151). Vahel leidub selliseid ka 13. sajandi laibamatustes, näiteks Pada kalmistul.
Mägi, M. 2002. At the crossroads of space and time: graves, changing society and ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn.
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Hoburaudsõle nõel, vasesulam. Sujuv üleminek nõelalt kannale. Tõenäoliselt dateeritav 14.-15. sajandisse.
Anuma metallosad, vasesulam. Anum on olnud tõenäoliselt kas puidust või tohust, seda on ääristanud metallnaastud. Leid saadi künnikihist altpoolt ja võib seega kuuluda muinasaja lõppu või keskaega. Siseküljel säilinud natuke nööri. Anuma rekonstrueerimine ja täpsem dateerimine oleks omaette uurimistöö. Pilt vaid osadest anuma tükkidest.
Rinnalehe katke(?), vasesulam. Tõenäoliselt keskaegne.
Pandla katke, vasesulam. Ümmarguse esiosaga naistepannal. Ümmarguse esiosaga naistepannal. Need olid vöö mõlemas otsas ning kinnitati omavahel näiteks raud- või pronkskonksu abil. Tüüpilised peamiselt 13. sajandi laibamatustele Saaremaal ja Ranniku-Eestis (Mägi et al. 2019, 97; Lõhmus et al. 2018), kuid leiduvad harva ka põletusmatustega kivikalmetes.
Mägi, M., Malve, M. & Toome, T. 2019. Early Christian burials at Valjala churchyard, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia, 2018, 93–118.
Lõhmus, M., Jonuks, T. & Malve, M. 2011. Archaeological salvage excavations at Kukruse: A Modern Age road, cremation field and 12th–13th century inhumation cemetery. Preliminary results. – Archaeological Fieldwork in Estonia, 2010, 103–114.
Muhu
Esemekatke, vasesulam. Rombikujuline ristlõige. Võimalik, et hoburaudsõle kaare tükk, sellisel juhul 12.-13. sajandist.
Sõrmus, vasesulam. Vitssõrmus, piki kaart jooksva täketest ornamendiga. Sarnane on leitud Siksälä kalmest CCLXII, mis on dateeritud 1300-1450 (Valk et al 2014, 287). Sedalaadi sõrmused olid laiemalt levinud 13.-15. sajandil (Valk & Laul 2014, 118-120).
Valk, H. & Laul, S. 2014. Siksälä kalme I: Muistis ja Ajalugu. Tartu ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Tallinn.;Valk, H., Ratas, J., Laul, S. 2014. Siksälä kalme II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu Ülikool: Tartu.
Kuudisekujuline vahelüli, vasesulam. Vahelülid hoidsid koos metallist rõngastest koosnevaid vöid, mida on leitud mitmetest 13. sajandi laibamatustest, näiteks Valjalast (Mägi et al 2019, 98–99). Vöökette on peamiselt leitud naiste ja laste matustest ning nii kette kui nendega kaasnevaid kuudisekujulisi vahelülisid on dateeritud 12.–13. sajandisse (Kurisoo et al. 2023, 220–221).
Mägi, M., Malve, M. & Toome, T. 2019. Early Christian burials at Valjala churchyard, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia, 2018, 93–118.
Kurisoo, T., Posti, M.-L., Jegorov, S. & Kangert, N. 2023. New public discoveries in 2022 against a backdrop of concerns about reporting and processing finds. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2022, 217–238.
