Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Vöökett, vasesulam. Vööketi katke koosneb neljast ~2 cm läbimõõduga pronksrõngast, mida hoiavad koos pronksist lülid. Samasuguseid vöökette on leitud mitmetest 13. sajandi laibamatustest, näiteks Valjala kiriku juurest laibamatustest Saaremaal (Mägi et al., 2019). Vöökettide katkeid on leitud ka põletusmatustega kivikalmetes, kus osa neist võib pärineda 12. sajandist.
Mägi, M.; Malve, M. & Toome, T. 2019. Early Christian burials at Valjala churchyard, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2018, 93−118.
Vöökett, vasesulam. Vööketi katke koosneb kahest~2 cm läbimõõduga pronksrõngast, mida hoiavad koos pronksist lülid. Samasuguseid vöökette on leitud mitmetest 13. sajandi laibamatustest, näiteks Valjala kiriku juurest laibamatustest Saaremaal (Mägi et al., 2019). Vöökettide katkeid on leitud ka põletusmatustega kivikalmetes, kus osa neist võib pärineda 12. sajandist.
Mägi, M.; Malve, M. & Toome, T. 2019. Early Christian burials at Valjala churchyard, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2018, 93−118.
Vöökett, vasesulam. Vööketi katke koosneb kahest ~2 cm läbimõõduga pronksrõngast, mida hoiavad koos pronksist lülid. Samasuguseid vöökette on leitud mitmetest 13. sajandi laibamatustest, näiteks Valjala kiriku juurest laibamatustest Saaremaal (Mägi et al., 2019). Vöökettide katkeid on leitud ka põletusmatustega kivikalmetes, kus osa neist võib pärineda 12. sajandist.
Mägi, M.; Malve, M. & Toome, T. 2019. Early Christian burials at Valjala churchyard, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2018, 93−118.
Rinnakee vahelüli, vasesulam. 9.-13. sajand. Nelinurksed mõigastega vahelülid on tüüpiliseks osaks Eesti naiste 13. sajandi laibamatustesse kaasa pandud rinnakeedes, kuid neid leidub rohkesti ka varasemates kivikalmetes ja juhuleidudes. Neid on leitud kõikjalt läänemeresoomlastega asustatud olnud aladelt ja mujaltki, näiteks Semgalliast (Spirģis 2008, 168–170).
Spirģis, R. 2008. Bruņrupuču saktas ar krūšu važiņrotām un lībiešu kultūras attīstība Daugavas lejtecē 10.-13. gadsimtā. Latvijas Vēstures Institūta apgāds, Rīga.
Käevõru katke, vasesulam. Lamedast laienevate otstega nn Saaremaa-tüüpi käevõrust. Neid leidub kivikalmetes, kus neid saab dateerida 10. sajandi teisest poolest kuni 12. sajandini. 12. sajandi lõpu ja 13. sajandi laibamatustes neid enam ei esine (Mägi 2002, 105-106).
Mägi, M. 2002. At the crossroads of space and time: graves, changing society and ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn.
”
‘
‘
Hoburaudsõlg, vasesulam. Stiliseeritud liiliakujuliste otstega, laieneva kannaga nõelaga, pealtpoolt soonitud kaare keskosaga. Kokku väänatud. Siksäläs on veidi sarnane matustes CCXLIV ja CCXLIX, mis dateeritakse 14. sajandisse, eelkõige sajandi esimesse poolde (Valk et al 2014, 158, 272). Üsna sarnased eksemplarid on teada ka Kuramaalt Dundagas Laukmuiźa kalmest, mille matused dateeritakse 13. sajandi lõppu või 14. sajandi algusesse (nt. Muižnieks & Žeiere 2021, drawing 7:3, 7).
Valk, H., Ratas, J., Laul, S. 2014. Siksälä kalme II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu Ülikool: Tartu.
Muižnieks, V. & Žeiere, I. 2021. Dundagas Laukmuižas 13. – 14. gadsimta senkapi. The 13th-14th Century Cemetery of Dundagas Laukmuiža. – Latvias nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 30. Arheoloģija. Rīga.
Münt, hõbe.
Spiraal, vasesulam. Tõenäoliselt 12.-13. sajand.
Stiliseeritud loomapeakujuline rihmakand, vasesulam.
Õ
Stiliseeritud loomapeakujuline rihmakand, vasesulam. Sellised on Eesti, Sooma ja Läti rannikualade materjalis väga levinud (Jets 2012, 166-178). Need kuuluvad valdavalt 11.-12. sajandisse, kuigi võisid ilmuda juba 10. sajandi lõpus. Üksikuid selliseid rihmakandu on leitud ka 13. sajandi laibamatustest, kuid seal on need tõenäoliselt ülejäänud panustest vanemad esemed (nt. Mandel 2017, 39, tahv. X).
Jets, I. 2012. Scandinavian Late Viking Age art styles as a part of the visual display of warriors in 11th century Estonia. – Estonian Journal of Archaeology, 16: 2, 118–139.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Sihtasutus Osiliana uurib ja tutvustab Saaremaa arheoloogilist ja ajaloolist pärandit.
Sinu annetus aitab kaasa uutele uuringutele, arheoloogilistele kaevamistele ja muudele välitöödele ning uurimistulemuste avalikkusele kättesaadavaks tegemisele.
Meie tegevust on võimalik toetada, tehes ülekanne sihtasutuse kontole:
NIMI: SA Osiliana
IBAN: EE422200221074581431
