Andmebaas
Andmebaas on hetkel remondis, kuid on õige pea taas kõigile vabalt kasutamiseks kättesaadav.
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Naast, vasesulam. Ääred punktiirjoonega ornamenditud, kinnituseks kolm auku. Tõenäoliselt uusaegne.
Ristripatsi katke, vasesulam. Siksäläs on väga sarnane matuses CCXLIII, mis on dateeritud 14. sajandisse (Valk et al 2014. 255)
Valk, H., Ratas, J., Laul, S. 2014. Siksälä kalme II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu Ülikool: Tartu.
Sõrmus, vasesulam. Kilbiga. Siksäläs on selliseid leitud peamiselt 13. sajandi lõpu või 14. saj matustest (nt. Valk et al 2014, 27). Need ei tohiks igal juhul olla varasemad 13. sajandi keskpaigast, aga võivad pärineda ka veel 15. sajandist (Valk & Laul 2014, 118).
Valk, H., Ratas, J., Laul, S. 2014. Siksälä kalme II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu Ülikool: Tartu.
Hoburaudsõle nõela kand, vasesulam. Lai, ornamenditud täkkjoontega. Selle võib tõenäoliselt dateerida 12.-13. sajandisse.
Ojamaa-balti tüüpi pannal, vasesulam. Hiline variant. vasesulam. Varasemalt on arvatud, et taolised pandlad pärinevad Ojamaalt, kuid hilisemad andmed näitavad, et pandla vorm võis algselt pärineda Baltikumist ning edasi areneda Ojamaal (Mägi 2002, 97; Lehtosalo-Hilander 1982, 149–151). Vahel leidub selliseid ka 13. sajandi laibamatustes, näiteks Pada kalmistul.
Mägi, M. 2002. At the crossroads of space and time: graves, changing society and ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn.
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Hoburaudsõle nõel, vasesulam. Sujuv üleminek nõelalt kannale. Tõenäoliselt dateeritav 14.-15. sajandisse.
Anuma metallosad, vasesulam. Anum on olnud tõenäoliselt kas puidust või tohust, seda on ääristanud metallnaastud. Leid saadi künnikihist altpoolt ja võib seega kuuluda muinasaja lõppu või keskaega. Siseküljel säilinud natuke nööri. Anuma rekonstrueerimine ja täpsem dateerimine oleks omaette uurimistöö. Pilt vaid osadest anuma tükkidest.
Rinnalehe katke(?), vasesulam. Tõenäoliselt keskaegne.
Pandla katke, vasesulam. Ümmarguse esiosaga naistepannal. Ümmarguse esiosaga naistepannal. Need olid vöö mõlemas otsas ning kinnitati omavahel näiteks raud- või pronkskonksu abil. Tüüpilised peamiselt 13. sajandi laibamatustele Saaremaal ja Ranniku-Eestis (Mägi et al. 2019, 97; Lõhmus et al. 2018), kuid leiduvad harva ka põletusmatustega kivikalmetes.
Mägi, M., Malve, M. & Toome, T. 2019. Early Christian burials at Valjala churchyard, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia, 2018, 93–118.
Lõhmus, M., Jonuks, T. & Malve, M. 2011. Archaeological salvage excavations at Kukruse: A Modern Age road, cremation field and 12th–13th century inhumation cemetery. Preliminary results. – Archaeological Fieldwork in Estonia, 2010, 103–114.
