Andmebaas
Andmebaas on hetkel remondis, kuid on õige pea taas kõigile vabalt kasutamiseks kättesaadav.
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Vöönaast, vasesulam. Nelinurkseid reljeefse ristimotiiviga naastud on Eesti põletusmatustega kivikalmetes väga levinud (Mägi 2002, 96-99; Mandel 2017, 83, tahv XLII). Neid on leitud vöödes koos Ojamaa-Balti tüüpi pannalde ja loomapeakujuliste rihmakandadega (nt Lehtosalo-Hilander 1982, 154).
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Mägi, M. 2002. At the crossroads of space and time: graves, changing society and ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Muhu
Saaremaa tüüpi kolmnurkpeaga nõela katke, vasesulam.
Saaremaa tüüpi kolmnurkpeaga nõela katke, vasesulam. 11.-12. sajand. Südamekujuliste lamedate otstega ja iseloomuliku plettornamendiga. Enamik selliseid nõelu on leitud Saaremaa, vahel ka Lääne-Eesti põletusmatustega kivikalmetest (Mägi 2002, 104). 13. sajandi algusest hilisemates laibamatustes neid enam pole. Üksikuid selliseid nõelu on teada ka liivlaste alalt Lätis, tõenäoliselt sealsetest Saaremaa naiste matustest (nt. Zariņa 2006, tahv. 209: 2).
Mägi, M. 2002. At the crossroads of space and time: graves, changing society and ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn.
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Kuudisekujuline vahelüli, vasesulam. Vahelülid hoidsid koos metallist rõngastest koosnevaid vöid, mida on leitud mitmetest 13. sajandi laibamatustest, näiteks Valjalast (Mägi 2019, 98–99). Vöökette on peamiselt leitud naiste ja laste matustest ning nii kette kui nendega kaasnevaid kuudisekujulisi vahelülisid on dateeritud 12.–13. sajandisse (Kurisoo et al. 2023, 220–221).
Mägi, M., Malve, M. & Toome, T. 2019. Early Christian burials at Valjala churchyard, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia, 2018, 93–118.
Kurisoo, T., Posti, M.-L., Jegorov, S. & Kangert, N. 2023. New public discoveries in 2022 against a backdrop of concerns about reporting and processing finds. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2022, 217–238.
Tinuline, tina. Kesk- või uusaegne.
Muhu
Kokkukasvanud harudega kaksikristpeanõel, vasesulam.
Kokkukasvanud harudega kaksikristpeanõel, vasesulam. Selliseid nõelu on leitud peamiselt 13. sajandi esimese poole laibamatustest Saaremaalt, Lääne- ja Põhja-Eestist, kuid need võisid tulla kasutusele juba 12. sajandi päris lõpus (vt. ka Mägi et al 2018, 94, Fig. 14: 1). Vahel leitakse selliseid fragmente ka põletusmatustega kivikalmetest, kus need tõenäoliselt on samuti pärit peamiselt 13. sajandi alguse matustest. Lätist, eriti liivlaste aladelt, on leitud sarnaseid ehtenõelu, need on dateeritud Eesti eeskujul 12.-13. sajandisse ja nende päritolumaaks peetakse Eestit (Jērums 2014, 94).
Mägi, M. 2002. At the crossroads of space and time: graves, changing society and ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn.
Mägi, M., Malve, M. & Toome, T. 2019. Early Christian burials at Valjala churchyard, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia, 2018, 93–118.
Jērums, N. 2014. Krustadatas Latvijā. – Arheoloģija un Etnogrāfija, XXVIII. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta apgāds, 56-123.
Prillspiraalsõrmus, vasesulam. Prillspiraalsõrmuseid hakati Eestis kandma juba 4. sajandil pKr, kuid need olid eriti levinud 7.-11. sajandini (Mägi 2002, 108; Tvauri 2014, 149). Viikingiaega dateeruvaid (10.–11. sajand) prillspiraalsõrmuseid on Saaremaa kontekstis leitud näiteks Käku ja Randvere matustest (Mägi 2002, 108) ning Mandri-Eestis Maidla kalmest (Mandel 2017, tahv. XXXIX). Prillspiraalsõrmused ilmusid ka Soome ning Läti-Leedu arheoloogilises materjalis juba varasel rauaajal ning neid hakati uuesti kandma viikingiajal (Lehtosalo-Hilander 1982, Fig. 35:12; Laul 2001, 143; Mugurevičs 2008, 146).
Mägi, M. 2002. At the crossroads of space and time: graves, changing society and ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn.
Tvauri, A. 2014. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Tartu Ülikooli kirjastus. Tartu.
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.; Laul, S. 2001. Rauaaja kultuuri kujunemine Eesti kaguosas. (Muinasaja teadus, 9.) Tallinn.
Mugurēvičs, Ē. 2008. Viduslaiku ciems un pils Salaspils novadā. Latvijas Vēstures Institūta Apgāds, Rīga.
Südamekujuline vöönaast, hõbe. Lihtsamad, vasesulamist südamekujulised vöönaastud olid levinud peamiselt 11. -12. sajandil (nt. Mägi 2002, tahv. 30; Mandel 2017, tahv. XLII).
Mägi, M. 2002. At the crossroads of space and time: graves, changing society and ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn.; Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Muhu
Esemekatked, 2, vasesulam. Neist üks needi vastus.
Esemekatked, 2, vasesulam. Neist üks needi vastus.
Muhu
Esemekatke, hõbe (?).
