Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Kaelavõru katke, vasesulam. Mitmest traadist keeratud kaelavõrude katked on levinud Saaremaa põletusmatustega kivikalmetes. Kuna nende täpset tüüpi on enamasti võimatu määrata, dateeruvad need laia vahemikku 10.-13. sajandini (vt ka: Mägi 2002, 107).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Punutud keti katked, 2, vasesulam. Peenikestest vasesulamtraatidest plett-tehnikas punutud kettide katked on kõrvutatud Karjala sarnaste leidudega (Ligi 1993, 50). Lätis ilmusid sellised ketid 12. sajandi lõpus ning olid kasutusel ka 13. sajandil (Zariņa 2006, 276; Spirģis 2008, 175).
Ligi, P. 1993. Vadjapärased kalmed Kirde-Eestis (9.–16. sajandil). – Vadjapärased kalmed Eestis 9.–16. sajandil. / Votic-style graves in Estonia from the 9th to the 16th centuries. Eds. V. Lang. (Muinasaja Teadus, 2.) Tallinn, 7–175.
Spirģis, R. 2008. Bruņrupuču saktas ar krūšu važiņrotām un lībiešu kultūras attīstība Daugavas lejtecē 10.–13. gadsimtā. Latvijas Vēstures Institūta Apgāds, Rīga.
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Latvijas Vēstures Institūta Apgāds, Rīga.
Punutud keti katke, vasesulam. Peenikestest vasesulamtraatidest plett-tehnikas punutud kettide katked on kõrvutatud Karjala sarnaste leidudega (Ligi 1993, 50). Lätis ilmusid sellised ketid 12. sajandi lõpus ning olid kasutusel ka 13. sajandil (Zariņa 2006, 276; Spirģis 2008, 175).
Ligi, P. 1993. Vadjapärased kalmed Kirde-Eestis (9.–16. sajandil). – Vadjapärased kalmed Eestis 9.–16. sajandil. / Votic-style graves in Estonia from the 9th to the 16th centuries. Eds. V. Lang. (Muinasaja Teadus, 2.) Tallinn, 7–175.
Spirģis, R. 2008. Bruņrupuču saktas ar krūšu važiņrotām un lībiešu kultūras attīstība Daugavas lejtecē 10.–13. gadsimtā. Latvijas Vēstures Institūta Apgāds, Rīga.
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Latvijas Vēstures Institūta Apgāds, Rīga.
Punutud keti katked, 2, vasesulam. Peenikestest vasesulamtraatidest plett-tehnikas punutud kettide katked on kõrvutatud Karjala sarnaste leidudega (Ligi 1993, 50). Lätis ilmusid sellised ketid 12. sajandi lõpus ning olid kasutusel ka 13. sajandil (Zariņa 2006, 276; Spirģis 2008, 175).
Ligi, P. 1993. Vadjapärased kalmed Kirde-Eestis (9.–16. sajandil). – Vadjapärased kalmed Eestis 9.–16. sajandil. / Votic-style graves in Estonia from the 9th to the 16th centuries. Eds. V. Lang. (Muinasaja Teadus, 2.) Tallinn, 7–175.
Spirģis, R. 2008. Bruņrupuču saktas ar krūšu važiņrotām un lībiešu kultūras attīstība Daugavas lejtecē 10.–13. gadsimtā. Latvijas Vēstures Institūta Apgāds, Rīga.
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Latvijas Vēstures Institūta Apgāds, Rīga.
Kaelavõru katke, vasesulam. Mitmest traadist keeratud kaelavõrude katked on levinud Saaremaa põletusmatustega kivikalmetes. Kuna nende täpset tüüpi on enamasti võimatu määrata, dateeruvad need laia vahemikku 10.-13. sajandini (vt ka: Mägi 2002, 107).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Kaelavõru katke, vasesulam. Sellised liitkaelavõrud on kokku pandud tavaliselt kolmest eraldi võrust, kasutades pronksist klambreid. Selliseid kaelavõrusid on leitud Eestist ainult Saaremaalt (Mägi 2002, 107; 2019, 73). Sarnaseid leide on saadud Kuramaalt ning neid kandsid 10.–11. sajandil ka semgalid (Mägi 2002, 144; Tvauri 2014, 144; Griciuvienė 2005, 76-77).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. (CCC papers, 6.) Estonian Academy of Sciences, Institute of History, Tallinn / Gotland University College, Centre for Baltic Studies, Gotland.
Mägi, M. 2019. Late Viking Age burial place and ritual deposits at Lööne, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2018, 67–78.
Tvauri, A. 2014. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu.
Griciuvienė, E. (prepared by) 2005. Žiemgaliai. Baltų archeologijos paroda. Katalogas. The Semigallians. Baltic Archaeological Exhibition. Catalogue. Vilnius – Riga, Lietuvos nacionalis muziejus; Latvijas Vēstures muzejs.
Kaelavõru katked, 2, vasesulam. Sellised liitkaelavõrud on kokku pandud tavaliselt kolmest eraldi võrust, kasutades pronksist klambreid. Selliseid kaelavõrusid on leitud Eestist ainult Saaremaalt (Mägi 2002, 107; 2019, 73). Sarnaseid leide on saadud Kuramaalt ning neid kandsid 10.–11. sajandil ka semgalid (Mägi 2002, 144; Tvauri 2014, 144; Griciuvienė 2005, 76-77).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. (CCC papers, 6.) Estonian Academy of Sciences, Institute of History, Tallinn / Gotland University College, Centre for Baltic Studies, Gotland.
Mägi, M. 2019. Late Viking Age burial place and ritual deposits at Lööne, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2018, 67–78.
Tvauri, A. 2014. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu.
Griciuvienė, E. (prepared by) 2005. Žiemgaliai. Baltų archeologijos paroda. Katalogas. The Semigallians. Baltic Archaeological Exhibition. Catalogue. Vilnius – Riga, Lietuvos nacionalis muziejus; Latvijas Vēstures muzejs.
Kaelavõru katke, vasesulam. Sellised liitkaelavõrud on kokku pandud tavaliselt kolmest eraldi võrust, kasutades pronksist klambreid. Selliseid kaelavõrusid on leitud Eestist ainult Saaremaalt (Mägi 2002, 107; 2019, 73). Sarnaseid leide on saadud Kuramaalt ning neid kandsid 10.–11. sajandil ka semgalid (Mägi 2002, 144; Tvauri 2014, 144; Griciuvienė 2005, 76-77).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. (CCC papers, 6.) Estonian Academy of Sciences, Institute of History, Tallinn / Gotland University College, Centre for Baltic Studies, Gotland.
Mägi, M. 2019. Late Viking Age burial place and ritual deposits at Lööne, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2018, 67–78.
Tvauri, A. 2014. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu.
Griciuvienė, E. (prepared by) 2005. Žiemgaliai. Baltų archeologijos paroda. Katalogas. The Semigallians. Baltic Archaeological Exhibition. Catalogue. Vilnius – Riga, Lietuvos nacionalis muziejus; Latvijas Vēstures muzejs.
Punutud keti katke, vasesulam. Eestis on selliseid kette võrreldes kahest pronksrõngast koosnevate kettidega vähem leitud. Lätis seostatakse taolisi kette Skandinaavia mõjudega ning dateeritakse need peamiselt 10.–11. sajandisse, vahel ka 12. sajandisse (Spirģis 2008, 175).
Ligi, P. 1993. Vadjapärased kalmed Kirde-Eestis (9.–16. sajandil). – Vadjapärased kalmed Eestis 9.–16. sajandil. / Votic-style graves in Estonia from the 9th to the 16th centuries. Eds. V. Lang. (Muinasaja Teadus, 2.) Tallinn, 7–175.
Spirģis, R. 2008. Bruņrupuču saktas ar krūšu važiņrotām un lībiešu kultūras attīstība Daugavas lejtecē 10.–13. gadsimtā. Latvijas Vēstures Institūta Apgāds, Rīga.
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Latvijas Vēstures Institūta Apgāds, Rīga.
