Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Mitmest traadist keeratud haagi ja aasaga kaelavõru, vasesulam.
Mitmest traadist keeratud haagi ja aasaga kaelavõru, vasesulam. Neid on leitud laibamatustest (näiteks Loona, Valjala: Mägi 2002, tahv. 98: 1; Mägi et al 2019, 97), aga ka 13. sajandi aaretest ja peitleidudest (nt. Muhu, Lõhavere). Katkeid arvatavalt sellistest võrudest on teada ka põletusmatustega kivikalmetest. Tõenäoliselt tulid kasutusele 12. sajandi lõpus.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. (CCC papers, 6.) Estonian Academy of Sciences, Institute of History, Tallinn / Gotland University College, Centre for Baltic Studies, Gotland.
Mägi, M.; Malve, M. & Toome, T. 2019. Early Christian burials at Valjala churchyard, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2018, 93−118.
Kaelavõru katke, vasesulam. Sellised liitkaelavõrud on kokku pandud tavaliselt kolmest eraldi võrust, kasutades pronksist klambreid. Selliseid kaelavõrusid on leitud Eestist ainult Saaremaalt (Mägi 2002, 107; 2019, 73). Sarnaseid leide on saadud Kuramaalt ning neid kandsid 10.–11. sajandil ka semgalid (Mägi 2002, 144; Tvauri 2014, 144; Griciuvienė 2005, 76-77).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. (CCC papers, 6.) Estonian Academy of Sciences, Institute of History, Tallinn / Gotland University College, Centre for Baltic Studies, Gotland.
Mägi, M. 2019. Late Viking Age burial place and ritual deposits at Lööne, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2018, 67–78.
Tvauri, A. 2014. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu.
Griciuvienė, E. (prepared by) 2005. Žiemgaliai. Baltų archeologijos paroda. Katalogas. The Semigallians. Baltic Archaeological Exhibition. Catalogue. Vilnius – Riga, Lietuvos nacionalis muziejus; Latvijas Vēstures muzejs.
Kirves, raud. Võimalik Peterseni M-tüüpi kirves (Petersen 1919, 46-47). Venemaal, Soomes ja Lätis dateeritakse taolised kirved peamiselt 11.-13. sajandisse (Kirpichnikov 1966, 30, 39; Atgāzis 1997; Lehtosalo-Hilander 1982, 52-53; Mugurēvičs 2008, 201), Lätis hiliseimad variandid ka 14. sajandisse (Brūzis 2016, 189). See laia kannaga eksemplar kuulub tõenäoliselt 12.-13. sajandisse.
Petersen, J. 1919. De Norske Vikingesverd: en typologisk-kronologisk studie over vikingetidens vaaben. Kristiana.
Кирпичников, А. H. 1966. Древнерусское оружие IX – XIII вв. Выпуск 2. Копья, сулицы, боевые топоры, булавы, кистени. Наука: Москва.
Atgazis, M. 1997. Avas cirvji Latvija. Arheoloģija un etnogrāfija, XIX. Riga, 53–63.
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II. The Artefacts. Suomen Muinaismuistoyhdistyksen Aikakauskirja Finska Fornminnesföreningens Tidskrift, 82: 2, Helsinki.
Mugurēvičs, Ē. 2008. Viduslaiku ciems un pils Salaspils novadā. Latvijas Vēstures Institūta Apgāds, Rīga.
Brūzis R. 2016. Tuvcīņas ieroči Latvijā 14.–16. gadsimtā. – Rīga: Latvijas vēstures institūta apgāds.2016. Tuvcīņas ieroči Latvijā 14.–16. gadsimtā. – Rīga: Latvijas vēstures institūta apgāds.
Kirves, raud. Kirpichnikovi tüüp VI, mille ta Venemaal dateerib 11., osalt ka juba 10. sajandisse (Kirpichnikov 1966, 30, 38-39). Soomes ja Baltikumis olid ilmselt levinud peamiselt 11. sajandil (Lehtosalo-Hilander 1982, 52–53).
Кирпичников, А. H. 1966. Древнерусское оружие IX – XIII вв. Выпуск 2. Копья, сулицы, боевые топоры, булавы, кистени. Наука: Москва.
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Kirves, raud. Ebatavalise kujuga, dateeritud Viltina kalme üldist konteksti arvestades.
Ripatsmünt, hõbe. Saksamaa, Paderborn, Simon I von der Lippe, 1247-1277. Foto Heikki Pauts.
Münt, hõbe. Soest, Kölni peapiiskop Philipp, 1167-1191 järelmünt. Foto Heikki Pauts.
Münt, hõbe. Tallinna sherf, välimuselt sarnane brakteaadile. Sherfe vormiti Eesti aladel 15. sajandil Tallinnas ja Tartus. Foto Heikki Pauts.
Münt, hõbe. Köln, peapiiskop Philipp, 5. tüüp, 1190-1191. Foto Heikki Pauts.
Negatiivne väärtus viitab ajale enne Kristust.