Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Hoburaudsõlg, vasesulam. nuppotstega. Sõle kaar on põiki soonitud. Selliseid sõlgi leitakse peamiselt 13.-14. sajandisse kuuluvatest laibamatustega kalmistutest ja vaid harva põletusmatustega kivikalmetest. Karja kalmistul on selline sõlg 13. sajandi teise poolde kuuluvas matuses (Mägi 2002, Pl. 125: 1–2), kuid Siksäläs on sellised ka 14. sajandi matustes (Valk et al 2014).
Mägi, M. 2002. At the crossroads of space and time: graves, changing society and ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn.
Hoburaudsõlg, vasesulam. Kaare ristlõige romb, kaar hundihammasornamendiga. Sellised sõled on väga levinud Eesti põletusmatustega kivikalmetes (vt. nt. Mägi 2002; Mandel 2017), kuid ka laibamatustes, seega võib need dateerida kuni 13. sajandi keskpaigani.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn. “
Kantotstega hoburaudsõlg, vasesulam. Sellised sõled on väga levinud Eesti põletusmatustega kivikalmetes (vt. nt. Pauts 1997, 197; Mägi 2002; Mandel 2017), kuid ka laibamatustes, seega võib need dateerida kuni 13. sajandi keskpaigani. Võimalik on ka, et need võeti kasutusele juba 11. sajandi lõpus.
Pauts, H. 1997. Pahaga hoburaudsõled Eestis. – Eesti Ajaloomuuseum. Töid ajaloo alalt, I. Tallinn, 79–115.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Kantotstega hoburaudsõlg, vasesulam. Kaare ristlõige romb, kaar hundihammasornamendiga, nõel laiakannaline. Sellised sõled on väga levinud Eesti põletusmatustega kivikalmetes (vt. nt. Pauts 1997, 197; Mägi 2002; Mandel 2017), kuid ka laibamatustes, seega võib need dateerida kuni 13. sajandi keskpaigani. Võimalik on ka, et need võeti kasutusele juba 11. sajandi lõpus.
Pauts, H. 1997. Pahaga hoburaudsõled Eestis. – Eesti Ajaloomuuseum. Töid ajaloo alalt, I. Tallinn, 79–115.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Nuppotstega hoburaudsõlg, vasesulam. Kaare ristlõige romb. Selliseid sõlgi leidub põletusmatustega kivikalmetes, kus need võivad kuuluda juba 12. sajandisse. Rohkem on nuppotstega sõled levinud laibamatustes ja juhuleidudena. Siksälä kalmes on need dateeritud, sõltuvalt kaare kujust, 13.-15. sajandini (Valk & Laul 2014, 102-103).
Valk, H. & Laul, S. 2014. Siksälä kalme I: Muistis ja Ajalugu. Tartu ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Tallinn.
Hoburaudsõlg, vasesulam. Kaare ristlõige romb, kaar hundihammasornamendiga. Sellised sõled on väga levinud Eesti põletusmatustega kivikalmetes (vt. nt. Mägi 2002; Mandel 2017), kuid ka laibamatustes, seega võib need dateerida kuni 13. sajandi keskpaigani.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn. “
Nuppotstega hoburaudsõlg, vasesulam. Kaare ristlõige romb. Selliseid sõlgi leidub põletusmatustega kivikalmetes, kus need võivad kuuluda juba 12. sajandisse. Rohkem on nuppotstega sõled levinud laibamatustes ja juhuleidudena. Siksälä kalmes on need dateeritud, sõltuvalt kaare kujust, 13.-15. sajandini (Valk & Laul 2014, 102-103).
Valk, H. & Laul, S. 2014. Siksälä kalme I: Muistis ja Ajalugu. Tartu ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Tallinn.
