Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Hammasripats.
Kirjandus:
Luik, H. 2004. Luuesemed hilisrauaaja linnamägedel Lõhavere, Soontagana, Varbola ja Valjala leidude põhjal. – A. Haak, E. Russow, A. Tvauri (Toim.). Linnusest ja linnast: uurimusi Vilma Trummali auks = About hillfort and town: studies in honour of Vilma Trummal (157−188). Tallinn, Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus. (Muinasaja teadus; 14). Loe artiklit: siin.
Valjala maalinn
Ammunooleots, rootsuga, raud. Neid on leitud mitmelt poolt keskaegsetelt linnustelt ja 2012. aastal ka näiteks Haapsalust Mängu tänavalt.
Ammunooleots, rootsuga, raud. Neid on leitud mitmelt poolt keskaegsetelt linnustelt ja 2012. aastal ka näiteks Haapsalust Mängu tänavalt (Russow & Allmäe 2013). Mäesalu on dateerinud need Eestis 13. sajandi esimesse poolde, kuna neid on leitud linnamägedelt, mida ta seostab kirjalikest allikatest teada olevate piiramistega (Mäesalu 1991, 174-175). Lätis dateeritakse need 13. sajandi teise ja 14. sajandi esimesse poolde (Mugurēvičs 2008, 192, 202, Griciuvienė 2005, 202), Venemaal 13.-15. sajandisse (Medvedev 1966, 116, tahv 31: 28).
Kirjandus:
Медведев А.Ф. 1966. Ручное метательное оружие (Лук и стрелы, самострел). VIII–XIV вв. М.: Наука6.
Mäesalu, A. 1991. Otepää linnuse ammunooleotsad. Eds. L. Jaanits & V. Lang. (Muinasaja teadus, 1). Agu, Tallinn.
Griciuvienė, E. (prepared by) 2005. Žiemgaliai. Baltų archeologijos paroda. Katalogas. The Semigallians. Baltic Archaeological Exhibition. Catalogue. Vilnius – Riga, Lietuvos nacionalis muziejus; Latvijas Vēstures muzejs.
Mugurēvičs, Ē. 2008. Viduslaiku ciems un pils Salaspils novadā. Rīga, 112, 202.
Russow, E. & Allmäe, R. 2013. From a suburban pasture to the urban cemetery – recent fieldwork in north-western corner of medieval Haapsalu. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2012, 217-232.
Valjala maalinn
Ümmargune rinnaleht, hõbe, kaunistatud ristimotiiviga.
Ümmargune rinnaleht, hõbe. Rinnalehti leitakse Eestis põhiliselt 13. sajandi aaretest ja laibamatustest, kuigi osad neist võivad olla valmistatud juba 12. sajandil (Kurisoo 2013, 21). Rinnalehed ilmuvad Rootsis ja Taanis juba 10. sajandil ning Soomes kuuluvad need peaasjalikult 11. sajandisse (Lehtosalo-Hilander 1982, 143–154).
Kurisoo, T. 2013. Hilisrauaaegsed ristripatsid ja ristimärgiga rinnalehed Eestis. Magistritöö. Tartu. (Manuscript in TÜ AK.)
Lehtosalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II. The Artefacts. (SMYA, 82: 2.) Helsinki.
Tvauri, A. 2025. Estonian sheet pendants from the 11th to the 13th century: chronological aspects. – Estonian Journal of Archaeology, 2025, 29, 1, 3-33.
Savinõukild.
Helmes.
Valjala maalinn
Nuga.
Käevõru katke, hõbe.
Suruluku võti, raud. Ümmarguse võtmekeelega võti, mis kuulub Kolchini gruppi A, mis dateeritakse Novgorodi leidude põhjal 10.–12. sajandisse (Колчин 1959, 78–80). Samasse aega dateeritakse sellised võtmed Lätis (Mugurēvičs 2008, 89).
Kirjandus:
Колчин, Б. А. 1959. Железообрабатывающее ремесло Новгорода Великого. Материалы и исследования по археологуу СССР 2: 65, 7–120.
Mugurēvičs, Ē. 2008. Viduslaiku ciems un pils Salaspils novadā, Rīga.
Valjala maalinn
Keti katke.
