Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Ketas, raud.
Mullutu
Jalus, raud+hõbe. Sarnaseid on leitud nt Birkast ja Hedebyst, Üks on varem teada ka Saaremaalt.
Esimesed kaks fotot: Jaana Ratas.
Jalus, raud+hõbe. Sarnaseid on leitud nt Birkast (Arbman 1940, eriti Taf. 35: 1-2) ja Hedebyst (Schiezel 2014, 582). Üks on varem teada ka Saaremaalt (AI K 89: 28).
Kirjandus:
Arbman, H. 1940. Birka I. Die Gräber. Tafeln. Stockholm, Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien, esp. Taf. 35: 1-2.
Schiezel, K. 2014. Spurensuche Haithabu. Dokumentation und Chronik 1963-2013. Schleswig, Wachholtz, 582.
Mullutu
Kõblas, raud. Taolisi kõplaid on leitud rohkest näiteks Zemgalest rauaaja teise poole laibamatustest. 5.-10. sajand. Mõningaid selliseid on leitud ka Sise-Eestist.
Kõblas, raud. Taolisi kõplaid on leitud rohkesti näiteks Zemgalest rauaaja teise poole laibamatustest. 5.-10. sajand (The Semigallians, 133). Mõningaid selliseid on leitud ka Sise-Eestist (Tvauri 2014, 89).
Kirjandus:
Griciuvienė, E. (prepared by). 2005. Žiemgaliai. Baltų archeologijos paroda. Katalogas. The Semigallians. Baltic Archaeological Exhibition. Catalogue. Lietuvos nacionalis muziejus, Latvijas Vēstures muzejs, Vilnius – Riga, 133.
Tvauri, A. 2012. The Migration Period, Pre-Viking Age, and Viking Age in Estonia. (Estonian Archaeology, 4). Tartu University Press, Tartu, 99.
Mullutu
Sirp, raud. Kaarsirbid hakkasid Eesti aladel levima ilmselt alates viikingiajast, kuid see vorm püsis kuni 19. sajandini.
Sirp, raud. Kaarsirbid hakkasid Eesti aladel levima ilmselt alates viikingiajast, kuid see vorm püsis kuni 19. sajandini.
Kirjandus:
Laul, S., Tõnisson, E. 1991. Muistsete sirpide ja vikatite kujunemisloost Eestis. – Lang, V. (toim.) Muinasaja teadus I. Arheoloogiline kogumik.
Mullutu
Kettakujuline mõõganupp, raud. Sellised mõõganupud võib Lätis ja ilmselt ka Saaremaal dateerida peamiselt 12. sajandi teise poolde ja kogu 13. sajandisse. Lääne-Euroopast on sarnase kujuga mõõganuppe teada ka varasemast ajast.
Foto: Jaana Ratas.
Kettakujuline mõõganupp, raud. Sellised mõõganupud võib Lätis ja ilmselt ka Saaremaal dateerida peamiselt 12. sajandi teise poolde ja kogu 13. sajandisse. Lääne-Euroopast on sarnase kujuga mõõganuppe teada ka varasemast ajast. Kettakujulisi mõõganuppe Eestis ja Lätis on seostatud ristisõdadega, kuid leitud üsna mitmeid ka kohalikest matusekohtadest, Saaremaal kivikalmetest ja Lätis laibamatustest. Üks on leitud ka Mārtiņsala linnusest Daugava alamjooksul (Mägi 2002, 87; Tomsons 2012, 148-152).
Kirjandus:
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. – Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
Mandel, M. 1991. Eesti 8. – 13. sajandi mõõkade tüpoloogiast ja dateerimisest. – Lang, V. (toim.) Muinasaja teadus I. Arheoloogiline kogumik, Tallinn, Agu, 122.
Mullutu
Nuga, raud.
Mullutu
Nuga, raud.
Mullutu
Nuga, raud.
Mullutu
Nuga, raud.
