Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Puust labidas või mõla. Leitud kaevust. Saaremaa muuseumi püsinäitusel.
Puust labidas või mõla. Leitud kaevust. Saaremaa muuseumi püsinäitusel.
Värtnakeder, ese ilmselt kadunud.
Nuga.
Kirjandus:
Peets, J. 2003. The power of iron. – Muinasaja teadus, 12. Tallinn, 245.
Sõrmus, vasesulam. Jämeneva põimitud esiosaga, lahtiste vaheliti otstega. Selliseid sõrmuseid leidub 13. sajandise dateeritud laibamatustes, näiteks Põhja-Eestis Padas ja Kaberlas, aga enamasti mitte kivikalmetes.
Vöönaast, vasesulam. Saaremaal levinud vöönaastu tüüp, mida on rohkesti leitud kivikalmetest.
Vöönaast, vasesulam. Saaremaal levinud vöönaastu tüüp, mida on rohkesti leitud kivikalmetest. Enamik dateerub tõenäoliselt 12. sajandisse kuid võisid olla kasutusel ka 13. sajandi alguses (Griciuvienė 2009, 349; Mugurēvičs 2008, 122; Mägi 2002, 98).
Mägi, M. 2002. At the crossroads of space and time: graves, changing society and ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn.
Mugurēvičs, Ē. 2008. Viduslaiku ciems un pils Salaspils novadā. Latvijas Vēstures Institūta Apgāds, Rīga.
Griciuvienė, E. (prepared by) 2009. Kuršiai. Genties kultūra laidosenos duomenimis. Baltų archeologijos paroda. Katalogas. The Curonians. Tribe Culture According to the Burial Data. Baltic Archaeological Exhibition. Catalogue. Vilnius – Riga, Lietuvos nacionalis muziejus; Latvijas Nacionālais vēstures muzejs.
Vöönaast, vasesulam. Selliseid vöönaaste on küllaltki palju leitud Saaremaa põletusmatustega kivikalmetest, kus neid võib dateerida peamiselt 12. sajandisse (s.h. Rahu ja Randvere). Neid seostatakse ka kuralaste, liivlaste ja semgalitega.
Vöönaast, vasesulam. Selliseid vöönaaste on küllaltki palju leitud Saaremaa põletusmatustega kivikalmetest, kus neid võib dateerida peamiselt 12. sajandisse (s.h. Rahu ja Randvere). Neid seostatakse ka kuralaste, liivlaste ja semgalitega (Mägi 2002, 98; Pl. 52: 4–6, 66: 8; 70: 10–11, etc.).
Mägi, M. 2002. At the crossroads of space and time: graves, changing society and ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn.
Rinnakee vahelüli, vasesulam. Nelinurksed mõigastega vahelülid on tüüpiliseks osaks Eesti naiste 13. sajandi laibamatustesse kaasa pandud rinnakeedes, kuid neid leidub rohkesti ka varasemates kivikalmetes ja juhuleidudes. Neid on leitud kõikjalt läänemeresoomlastega asustatud olnud aladelt ja mujaltki, näiteks Semgalliast (Spirģis 2008, 168–170).
Spirģis, R. 2008. Bruņrupuču saktas ar krūšu važiņrotām un lībiešu kultūras attīstība Daugavas lejtecē 10.-13. gadsimtā. Latvijas Vēstures Institūta apgāds, Rīga.
Rinnakee vahelüli ja kahekordsetest rõngaslülidest keti katke, vasesulam.
Rinnakee vahelüli, vasesulam. Nelinurksed mõigastega vahelülid on tüüpiliseks osaks Eesti naiste 13. sajandi laibamatustesse kaasa pandud rinnakeedes, kuid neid leidub rohkesti ka varasemates kivikalmetes ja juhuleidudes. Neid on leitud kõikjalt läänemeresoomlastega asustatud olnud aladelt ja mujaltki, näiteks Semgalliast (Spirģis 2008, 168–170). Kahekordsetest rõngaslülidest kette hakati rinnakeedes kandma eelviikingiajal (Tvauri 2014, 131).
Spirģis, R. 2008. Bruņrupuču saktas ar krūšu važiņrotām un lībiešu kultūras attīstība Daugavas lejtecē 10.-13. gadsimtā. Latvijas Vēstures Institūta apgāds, Rīga.
Tvauri, A. 2014. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu.
Rinnakee vahelüli, vasesulam. Nelinurksed mõigastega vahelülid on tüüpiliseks osaks Eesti naiste 13. sajandi laibamatustesse kaasa pandud rinnakeedes, kuid neid leidub rohkesti ka varasemates kivikalmetes ja juhuleidudes. Neid on leitud kõikjalt läänemeresoomlastega asustatud olnud aladelt ja mujaltki, näiteks Semgalliast (Spirģis 2008, 168–170).
Spirģis, R. 2008. Bruņrupuču saktas ar krūšu važiņrotām un lībiešu kultūras attīstība Daugavas lejtecē 10.-13. gadsimtā. Latvijas Vēstures Institūta apgāds, Rīga.
Sihtasutus Osiliana uurib ja tutvustab Saaremaa arheoloogilist ja ajaloolist pärandit.
Sinu annetus aitab kaasa uutele uuringutele, arheoloogilistele kaevamistele ja muudele välitöödele ning uurimistulemuste avalikkusele kättesaadavaks tegemisele.
Meie tegevust on võimalik toetada, tehes ülekanne sihtasutuse kontole:
NIMI: SA Osiliana
IBAN: EE422200221074581431
