TOETA SAAREMAA
AJALOO UURIMIST
Sihtasutus Osiliana uurib ja tutvustab Saaremaa arheoloogilist ja ajaloolist pärandit.
Sinu annetus aitab kaasa uutele uuringutele, arheoloogilistele kaevamistele ja muudele välitöödele ning uurimistulemuste avalikkusele kättesaadavaks tegemisele.
Meie tegevust on võimalik toetada, tehes ülekanne sihtasutuse kontole:
NIMI: SA Osiliana
IBAN: EE422200221074581431
SUUR AITÄH, ET TOETAD TEADUST!

Ehtenõela vars, raud. Aasa kuju järgi otsustades 12. sajandi lõpust või 13. sajandist. Rauast varrele on tõenäoliselt olnud kinnitatud vasesulamist peaosa.


Ehtenõel, vasesulam. Risti lamedatel harudel on kontsentrilised ringid mis on joonte abil ühendatud keskosaga. Selliste nõelte pea on sageli kaetud hõbeplateeringuga. Antud eksemplari on taaskasutatud naastuna, iga haru tagumisel küljel on neet, ehtenõela alumine haru on ära raiutud või murtud. Ristpeaga ehtenõelad levisid Läti aladel juba alates 7. sajandist, kuid sellise kuju saavutasid need 10. sajandil või kõige varem 9. sajandi lõpus (Jērums 2014, 95-96; Vaska, 2019, 153 – 154).

Ehtenõel, vasesulam. Lameda kokkukasvanud harudega kaksikristpeaga nõela pea katke. Säilinud osal olev neet osutab, et nõela pea võis olla olnud kinnitatud eraldi varre külge. 12. sajandi teisest või 13. sajandi esimesest poolest.

Ehtenõel, vasesulam. Südamekujuliste lamedate otstega nõela ülaosas on kolm sakki. Enamik sedalaadi nõelu on leitud Saaremaa, vahel ka Lääne-Eesti põletusmatustega kivikalmetest (Mägi 2002, 104). Hiljemalt 1200 ilmunud laibamatustes sellise kujuga Saaremaa-tüüpi nõelu enam pole.

Ehtenõel, vasesulam. Südamekujuliste lamedate otstega ja iseloomuliku plettornamendiga. Enamik selliseid nõelu on leitud Saaremaa, vahel ka Lääne-Eesti põletusmatustega kivikalmetest (Mägi 2002, 104). 13. sajandi algusest hilisemates laibamatustes neid enam pole. Üksikuid selliseid nõelu on teada ka liivlaste alalt Lätis, tõenäoliselt sealsetest Saaremaa naiste matustest (nt. Zariņa 2006, tahv. 209: 2).

Ehtenõel, vasesulam. Enamik selliseid nõelu on leitud Saaremaa, vahel ka Lääne-Eesti põletusmatustega kivikalmetest (Mägi 2002, 104). 13. sajandi algusest hilisemates laibamatustes neid enam pole. Üksikuid selliseid nõelu on teada ka liivlaste alalt Lätis, tõenäoliselt sealsetest Saaremaa naiste matustest (nt. Zariņa 2006, tahv. 209: 2).


Ehtenõel, vasesulam. Südamekujuliste lamedate otstega ja iseloomuliku plettornamendiga. Enamik selliseid nõelu on leitud Saaremaa, vahel ka Lääne-Eesti põletusmatustega kivikalmetest (Mägi 2002, 104). 13. sajandi algusest hilisemates laibamatustes neid enam pole. Üksikuid selliseid nõelu on teada ka liivlaste alalt Lätis, tõenäoliselt sealsetest Saaremaa naiste matustest (nt. Zariņa 2006, tahv. 209: 2).


Ehtenõel, vasesulam. Südamekujuliste lamedate otstega ja iseloomuliku plettornamendiga. Enamik selliseid nõelu on leitud Saaremaa, vahel ka Lääne-Eesti põletusmatustega kivikalmetest (Mägi 2002, 104). 13. sajandi algusest hilisemates laibamatustes neid enam pole. Üksikuid selliseid nõelu on teada ka liivlaste alalt Lätis, tõenäoliselt sealsetest Saaremaa naiste matustest (nt. Zariņa 2006, tahv. 209: 2).

Ehtenõel, raud. Lameda kokkukasvanud harudega kaksikristpeaga nõela pea katke.
