Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Viltina
Kaaluviht, kerakujuline, vasesulam ja raud.
Kaaluviht, kerakujuline, vasesulam ja raud. Lamedatel otstel sõõridest märgistus. Lätis on sellised kaaluvihid dateeritud 10. sajandi lõppu ja 11. sajandisse (Berga 2017).
Berga, T. 2017. The distribution and chronology of traiding equipment in present-day Latvia in the tenth to thirteenth centuries. – Archaeologia Baltica, 24, 59-77.
Viltina
Kaaluviht, kerakujuline, vasesulam ja raud.
Viltina
Võrdõlgsete kangkaalude kauss, vasesulam.
Võrdõlgsete kangkaalude kauss, vasesulam. Nii Eesti kui Läti arheoloogilises materjalis ilmusid sellised kaalud 10. sajandi lõpul ning need olid kasutusel kuni 13. sajandini (Berga 2017, 62). Kaalusid kasutati tavaliselt hõbeda kaalumiseks (Laul & Tamla 2014, 39).
Berga, T. 2017. The distribution and chronology of trading equipment in present-day Latvia in the tenth to thirteenth centuries. – Archaeologica Baltica, 24: 59–77.
Laul, S. & Tamla, Ü. 2014. Peitleid Lõhavere linnamäelt: Käsitöö- ja ehtevakk 13. sajandi algusest. (Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad 10). Õpetatud Eesti Selts, Tartu–Tallinn.
Võrdõlgsed kangkaalud, vasesulam. Nii Eesti kui Läti arheoloogilises materjalis ilmusid sellised kaalud 10. sajandi lõpul ning need olid kasutusel kuni 13. sajandini (Berga 2017, 62). Kaalusid kasutati tavaliselt hõbeda kaalumiseks (Laul & Tamla 2014, 39).
Berga, T. 2017. The distribution and chronology of trading equipment in present-day Latvia in the tenth to thirteenth centuries. – Archaeologica Baltica, 24: 59–77.
Laul, S. & Tamla, Ü. 2014. Peitleid Lõhavere linnamäelt: Käsitöö- ja ehtevakk 13. sajandi algusest. (Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad 10). Õpetatud Eesti Selts, Tartu–Tallinn.
Viltina
Kaaluviht, kerakujuline, vasesulam ja raud.
Viltina
Kaaluviht, kerakujuline, vasesulam ja raud.
Viltina
Kaaluviht, kerakujuline, vasesulam ja raud.
Kaaluviht, kerakujuline, vasesulam ja raud. Lamedatel otstel sõõridest märgistus. Lätis on sellised kaaluvihid dateeritud 10. sajandi lõppu ja 11. sajandisse (Berga 2017).
Berga, T. 2017. The distribution and chronology of traiding equipment in present-day Latvia in the tenth to thirteenth centuries. – Archaeologia Baltica, 24, 59-77.
Viltina
Hobusekujuke (mõnedel määratlustel koerakujuke), vasesulam.
Hobusekujuke (mõnedel määratlustel koerakujuke), vasesulam. Taolisi kujukesi on peetud kaaluvihtideks, eriti kuna neid on sageli leitud koos (teiste) kaaluvihtidega. Viimati tuli taoline välja Klooga peitleiust (vt ülevaade Kiudsoo & Russow 2011, fig. 7). Võib kuuluda ka 10. sajandi lõppu.
Kiudsoo, M. & Russow, E. 2011. Hoards discovered in 2010. – Archaeological Fieldworks in Estonia 2010, 225-232, fig. 7.
Viltina
Kaaluviht, kerakujuline, vasesulam ja raud.
