Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Mullutu
Kaaluviht, fassetitud, pronks. Tahkudel kahest sõõrist tähistus.
Foto: Jaana Ratas.
Kaaluviht, fassetitud, pronks. Tahkudel kahest sõõrist tähistus. Sellised vihud dateeritakse tavaliselt 9. sajandi teise poolde või 10. sajandisse.
Kirjandus:
Gustin, I. 2004. Mellan gåva och marknad. Handel, tillit och materiell Kultur under vikingatid. – Lund Studies in Medieval Archaeology, 34. Malmö, Almqvist & Wiksell, 100-107.
Mullutu
Kaaluviht, kerakujuline, pronks (+raud?). Lamedatel otstel olnud mingisugune tähistus.
Viimane foto: Jaana Ratas.
Kaaluviht, kerakujuline, pronks (+raud?). Lamedatel otstel olnud mingisugune tähistus.
Loe rohkem:
Berga, T. 2017. The distribution and chronology of traiding equipment in present-day Latvia in the tenth to thirteenth centuries. – Archaeologia Baltica, 24, 59-77.
Mullutu
Hoburaudsõlg, vasesulam. Jämenevad pasunakujulised otsad. Nõel kitsakannaline, murdunud.
Fotod: Jaana Ratas.
Hoburaudsõlg, vasesulam. Jämenevad pasunakujulised otsad. Nõel kitsakannaline, murdunud. Võimalik, et imporditud Kuramaalt, kus selliseid võib leida 11.-13. sajandi matustest (Griciuvienė 2009, 317, 339).
Kirjandus:
Griciuvienė, E. (prepared by) 2009. Kuršiai. Genties kultūra laidosenos duomenimis. Baltų archeologijos paroda. Katalogas. The Curonians. Tribe Culture According to the Burial Data. Baltic Archaeological Exhibition. Catalogue. Lietuvos nacionalis muziejus, Latvijas Nacionālais vēstures muzejs, Vilnius – Riga.
Mullutu
Kaaluviht, kerakujuline, pronks+raud. Lamedatel otstel seitsmest sõõrist märgistus. Ühel otsal lisaks ümmargune lohk.
Foto: Jaana Ratas.
Kaaluviht, kerakujuline, pronks+raud. Lamedatel otstel seitsmest sõõrist märgistus. Ühel otsal lisaks ümmargune lohk. Lätis on sellised kaaluvihid dateeritud 11. sajandi lõppu ja 12. sajandisse (Berga 2017).
Kirjandus:
Berga, T. 2017. The distribution and chronology of traiding equipment in present-day Latvia in the tenth to thirteenth centuries. – Archaeologia Baltica, 24, 59-77.
Mullutu
Kaaluviht, kerakujuline, raud+pronks. Lamedatel otstel kahest ümmargusest lohust märgistus.
Foto: Jaana Ratas.
Kaaluviht, kerakujuline, raud+pronks. Lamedatel otstel kahest ümmargusest lohust märgistus. Tõenäoliselt 10.-11. sajandist (Berga 2017).
Kirjandus:
Berga, T. 2017. The distribution and chronology of traiding equipment in present-day Latvia in the tenth to thirteenth centuries. – Archaeologia Baltica, 24, 59-77.
Keti vahelüli, kuudisekujuline, pronks.
Mullutu
Hõbeeseme (laieneva keskosaga sõrmuse?) katke. Tõenäoliselt on tegu skandinaaviapärase sõrmusetüübiga, mis on valmistatud õhukesest plekist, keskosa laieneb järsult, lahtised otsad on kas vaheliti või kokku põimitud. Näiteks Birkast või Gotlandilt.
Hõbeeseme (laieneva keskosaga sõrmuse?) katke. Tõenäoliselt on tegu skandinaaviapärase sõrmusetüübiga, mis on valmistatud õhukesest plekist, keskosa laieneb järsult, lahtised otsad on kas vaheliti või kokku põimitud. Näiteks Birkast või Gotlandilt.
Kirjandus:
Arbman, H. 1940. Birka I. Die Gräber. Tafeln. Stockholm, Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien, Taf. 111: 6, 8-11.
Thunmark-Nylén, L. 1998. Die Wikingerzeit Gotlands, II. Typentafeln. Stockholm, Taf. 143: 27 a-b.
Mullutu
Ammunooleots, rootsuga, raud. Samasugune leiti näiteks 2012. aastal Haapsalust Mängu tänavalt. 13. sajand.
Esimene foto: Jaana Ratas.
Ammunooleots, rootsuga, raud. Neid on leitud mitmelt poolt keskaegsetelt linnustelt ja Samasugune leiti näiteks 2012. aastal ka näiteks Haapsalust Mängu tänavalt. 13. sajand.
Kirjandus:
Griciuvienė, E. (prepared by) 2005. Žiemgaliai. Baltų archeologijos paroda. Katalogas. The Semigallians. Baltic Archaeological Exhibition. Catalogue. Vilnius – Riga, Lietuvos nacionalis muziejus; Latvijas Vēstures muzejs, 202.
Russow, E. & Allmäe, R. 2013. From a suburban pasture to the urban cemetery – recent fieldwork in north-western corner of medieval Haapsalu. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2012, 217-232, fig. 7.
Mullutu
Nooleots, rootsu, kaela ja pajulehekujulise lehega, raud. Kaela ristlõige ümardatud nurkadega ruut, lehe ristlõige teravovaal.
Nooleots, rootsu, kaela ja pajulehekujulise lehega, raud. Kaela ristlõige ümardatud nurkadega ruut, lehe ristlõige teravovaal.
Kirjandus:
Schiezel, K. 2014. Spurensuche Haithabu. Dokumentation und Chronik 1963-2013. Schlwswig, Wachholtz, 569.
Mägi, M.; Jets, I.; Riiel, R.; Allmäe, R.; Limbo-Simovart, J. 2015. Pre-Viking and early Viking Age sacrifical place at Viidumäe, eastern Saaremaa. – Arheoloogilised välitööd Eestis = Archeological fieldwork in Estonia 2014, 153−162. Loe artiklit: siin.
