Pöide (Kahutsi) maalinn on olnud üks Saaremaa tugevamaist esiajaloolistest ja keskaegsetest kindlustistest. Linnuse vallide kõrgus siseküljelt on 5-6 m, välisküljelt koos algse seljakunõlvaga kuni 10-11 m. 18. sajandi lõpu kirjelduste järgi oli vallide ülemine osa kivist ja vähemalt 5 m kõrgune, mis hiljem aga ära veetud. Hiljem on linnuse valli lõhkunud I maailmasõja aegsed laskepesad. Linnuse siseõu hõlmab umbes 0,43 ha, selle keskel on lohk, arvatav kaevuase. Kuni umbes 1900. aastani oli näha ka linnust ümbritsev teine vall, mis hiljem ära veeti. Praegu on linnuse ümber maaparandatud põld.
Eelviikingi- ja viikingiaegne linnus
Üksikud leiud osutavad asulale hilisema linnuse kohal juba ajaarvamise vahetusel. Umbes samast ajast pärinevad ka linnusest põhja poole jäävad kivikalmed ning võib-olla ka väikeselohulised kultusekivid. Mingi kindlustisega siin tollal veel tegu ei olnud.
Esimene linnus rajati hiljemalt 7. sajandil, eelviikingiajal. Tõenäoliselt oli see ringikujuline vall, mida pole aga veel arheoloogiliselt uuritud. 7.-10. sajandi keraamikat ja esemeid leiti juba 1990. aastate algul linnuse õuel toimunud kaevamiste ajal. Tollal seostati neid kaevandi alumises kihis paljandunud ehitusjäänustega.
Osiliana kaevab Pöide maalinnal alates 2024. aastast. Need kaevamised ning 1990. aastate tulemuste uus läbitöötamine osutavad, et viikingiaegne kiht on siiski säilinud üksnes hoonejäänuste all.
Pöide linnusest 7 km kaugusel Tornimäel on kaevatud üht Saaremaa suurimat sadamakohta 7.-10. sajandist. Sealt on saadud muuhulgas täpselt samasuguste savinõude kilde, kui Pöide maalinnalt. Ilmselt olid samad inimesed tegevad nii linnuses kui ka sadamas. Lisaks on üks sarnase keraamikaga koht leitud Iruste külast maalinna kõrval. Võib-olla elas seal igapäevaselt üks piirkonna olulisemaid ülikuid.
Muinasaja lõpu ja keskaegne maalinn
- aastate algul Pöide maalinna õuel valli sisekülje lähedus toimunud kaevamistel leiti kahe ahjuga hoone jäänused, mis tunduvat olevat ehitatud 13. sajandil. Hooned olid olnud ehitatud postkonstruktsioonis. Otse nende ehitusjäänuste all tulid välja varasemad, samuti ahjuga hooned, mida algselt arvati olevat viikingiaegsed. Praegustel andmetel olid need ehitatud siiski alles 12. sajandil ja rõhtpalkkonstruktsioonis.
- aastal algasid maalinna õue keskel SA Osiliana kaevamised, mis jätkuvad 2025. aasta augustis. Üks kaevanditest lõikas 12.-13. sajandi hoonet, mis tundub olevat koosnenud kahest ruumist. Vähemalt osa hoonest on tuginenud postidele.
Üllatuse valmistasid hoonest saadud leiud, millest osa näib kuuluvat 13.-14. sajandisse. Eriti ebatavalised on hoonest leitud kaks või isegi kolm stilust – väikest lihtsat kirjapulka, millega kirjutati vahatahvlitele. Leiti ka keskaegne tilluke nuga pronkskaunistustega käepidemega ning mõned rõivaste ilustamiseks kasutatud tinanaastud. Sarnaseid naaste on teada isegi veel 15. sajandi aaretest, aga need võisid olla levinud ka 14. sajandil. Need leiud pole kindlasti muinasaegsed ning osutavad, et Pöide maalinn võis olla kasutusel veel ka 14. sajandil.
- aasta teises kaevandis tuli välja 1,8 m sügavune auk, mis oli hilisemas ehitusjärgus korralikult kinni aetud. Millega täpsemalt tegu, õnnestub loodetavalt selgitada 2025. aastal.
