Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Saaremaa
Lame emailitud hoburaudsõlg, vasesulam. Parandatud, ilmselt hilisemal ajal uuesti kasutusele võetud.
Lame emailitud hoburaudsõlg, vasesulam. Parandatud, ilmselt hilisemal ajal uuesti kasutusele võetud.
Sakla
Skandinaaviapärase võrdhaarse sõle detail (loomakujuke), vasesulam.
Viimane pilt: sarnane võrdhaarne sõlg Adelsölt, Birka lähedalt Rootsist.
Skandinaaviapärase võrdhaarse sõle detail (loomakujuke), vasesulam. Selliseid sõlgi on leitud nt Birka naisematustest ja Adelsölt (Arbman 1940, Taf. 82: 7-9).
Kirjandus:
Arbman, H. 1940. Birka I. Die Gräber. Tafeln. Stockholm, Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien.
Mullutu
Rõngaspeaga ehtenõel, pronks. Pea ristlõige lame teravovaal. Kael ja aas kolmnurkse ristlõikega (lame külg ees), ääristatud pahkadega, kaunistatud siksakjoontega. Läbi aasa pronksrõngas. Samasugune rõngaspeaga nõel oli näiteks Keila peitleius. Tegemist on Ranniku-Eestile, Soome ja Läti rannikualadele iseloomuliku ehtetüübiga.
Esimene foto: Jaana Ratas.
Rõngaspeaga ehtenõel, pronks. Pea ristlõige lame teravovaal. Kael ja aas kolmnurkse ristlõikega (lame külg ees), ääristatud pahkadega, kaunistatud siksakjoontega. Läbi aasa pronksrõngas. Samasugune rõngaspeaga nõel oli näiteks Keila peitleius. Tegemist on Ranniku-Eestile, Soome ja Läti rannikualadele iseloomuliku ehtetüübiga.
Kirjandus:
Mägi, M. 1997. Eesti merovingi- ja viikingiaegsed rinnanõelad – võõrapärased ja omad. – Estonian Journal of Archaeology 1, 26−83. Loe artiklit: siin.
Mullutu
Kaks rinnanõela koos keekandjate ja ketiga, kett keeratud ümber varte, pronks ja hõbe. Nupud kübarakujulised, mõikaga, kolmnurga keskel ümmargune nupp, esiosa kaunistatud loomornamendiga. Nõelte pead on valmistatud hõbedast ja lõpevad silinderja otsaga. Varred on pronksist ja on kinnitatavad peaosa sisse. Üks vartest on puudu, kuid osad keti lülid ulatuvad selle peale.
Fotod: Jaana Ratas.
Kaks rinnanõela koos keekandjate ja ketiga, kett keeratud ümber varte, pronks ja hõbe. Nupud kübarakujulised, mõikaga, kolmnurga keskel ümmargune nupp, esiosa kaunistatud loomornamendiga. Nõelte pead on valmistatud hõbedast ja lõpevad silinderja otsaga. Varred on pronksist ja on kinnitatavad peaosa sisse. Üks vartest on puudu, kuid osad keti lülid ulatuvad selle peale.
Kirjandus:
Mägi, M. 1997. Eesti merovingi- ja viikingiaegsed rinnanõelad – võõrapärased ja omad. – Estonian Journal of Archaeology 1, 26−83. Loe artiklit: siin.
Jets, I., Mägi, M. 2015. Local shape, foreign decoration. Shared cultural values in dress pins from the Viidumäe sacrificial site on Saaremaa. – Fornvännen. Journal of Swedish antiquarian research, 110 (4), 257−266. Loe artiklit: siin.
Mullutu
Rõngaspeaga ja ristikujulise laiendiga nõela katke, pronks.
Foto: Jaana Ratas.
Rõngaspeaga ja ristikujulise laiendiga nõela katke, pronks.
Kirjandus:
Mägi, M. 1997. Eesti merovingi- ja viikingiaegsed rinnanõelad – võõrapärased ja omad. – Estonian Journal of Archaeology 1, 26−83. Loe artiklit: siin.
Mullutu
Nooleots, rootsu ja kaelaga, raud. Leheosa alumine, laiem osa neljatipulise tähe kujulise ristlõikega. Tipp ruudukujulise ristlõikega, kael samuti ruudukujulise ristlõikega. Sarnaseid on leitud näiteks Hedebyst Schleswigi lähedalt praeguselt Loode-Saksamaalt.
Foto: Jaana Ratas.
Nooleots, rootsu ja kaelaga, raud. Leheosa alumine, laiem osa neljatipulise tähe kujulise ristlõikega. Tipp ruudukujulise ristlõikega, kael samuti ruudukujulise ristlõikega. Sarnaseid on leitud näiteks Hedebyst Schleswigi lähedalt praeguselt Loode-Saksamaalt.
Kirjandus:
Schiezel, K. 2014. Spurensuche Haithabu. Dokumentation und Chronik 1963-2013. Schleswig, Wachholtz, 569.
Mullutu
Hoburaudsõlg, vasesulam. Lehterjad nuppotsad, soonitud kaar, laiakannaline nõel.
Foto: Jaana Ratas.
Hoburaudsõlg, vasesulam. Lehterjad nuppotsad, soonitud kaar, laiakannaline nõel. Nõela kand ornamenditud kolmes rühmas joontega, nuppude otsad ristidega. Selliseid sõlgi leitakse peamiselt 13.-14. sajandisse kuuluvatest laibamatustega kalmistutest ja vaid harva põletusmatustega kivikalmetest. Karja kalmistul on selline sõlg 13. sajandi teise poolde kuuluvas matuses (Mägi 2002, Pl. 125: 1–2), kuid Siksäläs on sellised ka 14. sajandi matustes (Valk et al 2014).
Kirjandus:
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste leidude joonised on leitavad: siin.
Valk, H., Ratas, J., Laul, S. 2014. Siksälä kalme II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu Ülikool: Tartu.
Mullutu
Hoburaudsõlg, vasesulam. Rullotsad, kaarest veidi laiemad, kaare ristlõige lame ristkülik, nõel kitsakannaline.
Foto: Jaana Ratas.
Hoburaudsõlg, vasesulam. Rullotsad, kaarest veidi laiemad, kaare ristlõige lame ristkülik, nõel kitsakannaline. Kaarel hundihammastest ornament. Veidi sarnaseid, kuigi ilma hundihammasornamendita, on leitud Saaremaalt näiteks Karja kalmistust. Samasugune sõlg on leitud Gotlandilt När’ist SHM 15022.
Kirjandus:
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste kaevamiste joonised on leitavad: siin.
Thunmark-Nylén, L. 1998. Die Wikingerzeit Gotlands, II. Typentafeln. Stockholm.
Mullutu
Kantotstega hoburaudsõlg, vasesulam. Kaarel pahk, nõel laiakannaline.
Foto: Jaana Ratas.
Kantotstega hoburaudsõlg, vasesulam. Kaarel pahk, nõel laiakannaline. Sellised sõled dateeritakse Eestis peamiselt 13. sajandi esimesse poolde (Pauts 1997).
Kirjandus:
Pauts, H. 1997. Pahaga hoburaudsõled Eestis. – Eesti Ajaloomuuseum. Töid ajaloo alalt, I. Tallinn, 79–115.
