Andmebaas
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud artefaktid Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Enamik Saaremaa arheoloogilistest leidudest asuvad Saaremaa Muuseumi kogus ja Tallinna Ülikooli Teaduskogus.
Täiendame seda tasapisi aina enamate leidudega ja loodame, et sellest saab kasulik tööriist kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele!
Mullutu
Fassetitud kaaluviht, pr. Iga tahk kaunistatud silmakestega; ühel otsatahul lisaks ka täkked või kriimud.
Foto: Jaana Ratas.
Leiuaeg: 9. sajandi teine pool – 10. sajand.
Loe rohkem:
Gustin, I. 2004. Mellan gåva och marknad. Handel, tillit och materiell Kultur under vikingatid. Lund Studies in Medieval Archaeology, 34. Malmö, Almqvist & Wiksell, 100-107.
Mullutu
Hoburaudsõlg, pr. Otsad lehterjad, ebakorrapäraselt kanditud. Ornamentimata. Kaare ristlõige romb. Nõel puudu.
Foto: Jaana Ratas.
Loe rohkem:
Pauts, H. (1997). Pahaga hoburaudsõled Eestis. (Töid ajaloo alalt, I.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 79-115.
Mullutu
Kaksikspiraalpeadega sõrmus, pr. Põhiliselt eestipärane ehtetüüp, mida naabermaades leidub harva.
Foto: Jaana Ratas.
Loe rohkem:
Mägi, M. (2002). At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland, lk 108. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste kaevamiste joonised on leitavad: siin.
Mullutu
Hoburaudsõlg, pr. Väikeste fassetitud otstega, kaare ristlõige romb. Nõel puudu, üks ots murdunud. Kaarel hundihammasornament, kummaski servas joontest ja sõõridest kolmnurgad.
Foto: Jaana Ratas.
Leiuaeg: 12. sajand – 13. sajandi algus.
Loe rohkem:
Pauts, H. 1997. Pahaga hoburaudsõled Eestis. (Töid ajaloo alalt, I.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 79-115.
Mullutu
Hoburaudsõlg, pr. Mooninuppotsad, kaare ristlõige ümmargune. Kitsakannaline nõel.
Loe rohkem:
Mägi, M. (2002). At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland, lk 100-101. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste kaevamiste joonised on leitavad: siin.
Mullutu
Ketassõlg, azhuurne, pr. Keskel ristimotiiv; ornament ilmselt germaani loomornamendi mõjutustega. Sellised sõled olid praegustel andmetel levinud peamiselt Soomes, kus need arvatakse olevat arenenud välja ojamaa-päraste karpsõlgede mõjul.
Fotod: Jaana Ratas.
Loe rohkem:
Kivikoski, E. 1973. Die Eisenzeit Finnlands. Bildwerk und Text. Neuausgabe. Helsinki, 92, Taf. 74.
Mullutu
Karpsõlg, pr, loomornamendiga. Kaks sarnast sõlge on leitud Birka matustest.
Fotod: Jaana Ratas.
Leiuaeg: 9. sajandi teine või 10. sajandi esimene pool.
Loe rohkem:
Arbman, H. 1943. Birka I. Die Gräber. Text. Stockholm, Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien, 117-118, 467-468.
Mullutu
Sõrmus, pr. Jämenev, soonitud keskosa. Lahtiste vaheliste otstega.
Foto: Jaana Ratas.
Mullutu
Esemekatke, kilbikujulise esiosaga sõrmusest, pr. Sõrmusekilbi säilinud osas näha lohkudest ja kriipsudest ornament.
Loe rohkem:
Valk, H.; Ratas, J. & Laul, S. 2014. Siksälä kalme, II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu.
