Andmebaas
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud artefaktid Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Enamik Saaremaa arheoloogilistest leidudest asuvad Saaremaa Muuseumi kogus ja Tallinna Ülikooli Teaduskogus.
Täiendame seda tasapisi aina enamate leidudega ja loodame, et sellest saab kasulik tööriist kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele!
Mullutu
Suure lameda ambsõle katked, pr. Olnud ilmselt lamedate mooninuppotstega. Kaare kõrval ilustatud kummalgi pool kahe reljeefse silmakesega. Triibutatud ornament. Eesti, Soome ja Läti rannikualadel laialt levinud tüüp.
Foto: Jaana Ratas.
Loe rohkem:
Mägi, M. (2020). Before the hill fort of Valjala was built. Landing places and graves along the Lõve River in Saaremaa. Arheoloogilised välitööd Eestis = Archeological fieldwork in Estonia, 2019, 69−78. Loe artiklit: siin.
Mägi, M. 2018. In Austrvegr: The Role of the Eastern Baltic in Viking Age Communication across the Baltic Sea. (The Northern World, Volume: 84). Brill; Leiden, 132-135.
Mullutu
Hoburaudsõlg, pr. Ebamäärase kujuga kantotsad, kaare keskel kahe mõikaga ääristatud pahk. Nõel laiakannaline.
Loe rohkem:
Pauts, H. 1997. Pahaga hoburaudsõled Eestis. (Töid ajaloo alalt, I.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 79-115.
Mullutu
Ripats, pr. Kõrge trapetsi kujuline, kohrutatud ornamendiga. Sarnaseid on leitud Kuramaalt ja Semgalliast.
Leiuaeg: 9. sajand – 13. sajandi algus.
Loe rohkem:
The Semigallians = Griciuvienė, E. (prepared by) Žiemgaliai. Baltų archeologijos paroda. Katalogas. The Semigallians. Baltic Archaeological Exhibition. Catalogue. Lietuvos nacionalis muziejus, Latvijas Vēstures muzejs, Vilnius – Riga, 114.
Mullutu
Vöönaast, pr. Taolised vöönaastud on tavaliselt valatud, see on aga valmistatud plekist ja kohrutatud ornamendiga.
Mullutu
Kilbinaast (?), pr. Kaetud loomornamendiga. Birkas on sarnaseid naaste peetud kilbi kaunistatud käepideme juurde kuuluvaks.
Viimane pilt: Jaana Ratas.
Loe rohkem:
Arbman, H. 1940. Birka I. Die Gräber. Tafeln. Stockholm, Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien, Taf. 19: 1-6.
Mullutu
Mõõgatupe otsik, pr. Taolised otsikud on sageli kaunistatud linnukujutistega; kas ka sel puhul, pole võimalik öelda. Kuramaal, aga ka Saaremaal laialt levinud tüüp. Kazakevićiuse klassifikatsiooni kohaselt IV tüüp, 11. sajand Tomsonsi järgi peamiselt 12. sajand.
Foto: Jaana Ratas.
Loe rohkem:
Kazakevićius, V. 1998. Iś velyvojo geleźies amźiaus baltu ginklu istorijos (kalaviju makśtu galu apkalai). – Lietuvos Archeoligija, 15. Vilnius, 287–327, fig 30-31.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. Latvijas Nacionālā vēstures muzeja raksti Nr. 27. Rīga, 168.
Mullutu
Ümmargune ripats, pr+kuld. Esiküljel Broa stiilis ornament, kullatud. Kaks vastastikku vaatavat lingu. Tagaküljel kolm väikest ümmargust lohku.
Esimene foto: Jaana Ratas.
Leiuaeg: 8. sajandi teine pool või 9. sajand.
Mullutu
Hobusekujuke (mõnedel määratlustel koerakujuke), pr. Taolisi kujukesi on peetud kaaluvihtideks, eriti kuna neid on sageli leitud koos (teiste) kaaluvihtidega. Viimati tuli taoline välja Klooga peitleiust. (vt ülevaade Kiudsoo & Russow 2011, fig. 7).
Fotod: Jaana Ratas.
Loe rohkem:
Kiudsoo, M. & Russow, E. 2011. Hoards discovered in 2010. – Archaeological Fieldworks in Estonia 2010, 225-232, fig. 7.
Mullutu
Ojamaa-balti tüüpi pannal, hõbe või tina.
Foto: Jaana Ratas.
Loe rohkem:
Mägi, M. (2002). At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland, lk 97. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste kaevamiste joonised on leitavad: siin.
