Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Mõõga kaitseraud, raud. Pikad ja sirged kaitserauad olid laialt levinud 12. sajandi teisel poolel ja 13. sajandil ning hiljemgi (nt. Tomsons 2018, 109-132). Nendega olid koos erinevad mõõganupud. Kalme konteksti järgi arvestades pole käesolev kaitseraud hilisem 13. sajandi esimesest poolest.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
Odaots, raud. Peterseni M-tüüpi odaots, mis on dateeritud peamiselt 11. sajandisse või 12. sajandi algusesse (Pedersen 2014, 92). Lätis ja ümbritsevates maades on see laialt levinud odaotsa tüüp (Atgāzise tüüp B), mida dateeritakse 11.-12. sajandisse (Atgāzis 2019, 48-50).
Pedersen, A. 2014. Dead Warriors – a study of weapon and equestrian burials in viking-age Denmark, AD 800-1000. National Museum Studies in Archaeology. University Press of Southern Denmark: Odense.
Atgāzis, M. 2019. Tuvcīņas ieroči Latvijā 10.–13. gadsimtā. Latvijas vēstures institūta apgāds. Rīga.
Odaots, raud. Sulgja lehega. Tõenäoliselt edasiarendus Peterseni G-tüüpi kumerate lehenurkadega odaotstest. Saaremaal leidub selliseid rohkesti kivikalmetes, vahel ka tõenäolistes kompleksides (nt. Käku kalmes, Mägi 2002, tahv. 14: 6). Lätis olid need levinud eelkõige liivlaste alal ja vahel ka Kuramaal ning need on dateeritud peamiselt 11. sajandisse, võib-olla ka 12. sajandi esimesse poolde (Atgāzis 2019, 55-57; Zariņa 2006, joon. 157-158, 174, 203).
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Atgāzis, M. 2019. Tuvcīņas ieroči Latvijā 10.–13. gadsimtā. Latvijas vēstures institūta apgāds. Rīga.
Mõõga kaitseraud, raud. Pikad ja sirged kaitserauad olid laialt levinud 12. sajandi teisel poolel ja 13. sajandil ning hiljemgi (nt. Tomsons 2018, 109-132). Nendega olid koos erinevad mõõganupud. Kalme konteksti järgi arvestades pole käesolev kaitseraud hilisem 13. sajandi esimesest poolest.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
Odaots, raud. Sulgja lehega. Tõenäoliselt edasiarendus Peterseni G-tüüpi kumerate lehenurkadega odaotstest. Saaremaal leidub selliseid rohkesti kivikalmetes, vahel ka tõenäolistes kompleksides (nt. Käku kalmes, Mägi 2002, tahv. 14: 6). Lätis olid need levinud eelkõige liivlaste alal ja vahel ka Kuramaal ning need on dateeritud peamiselt 11. sajandisse, võib-olla ka 12. sajandi esimesse poolde (Atgāzis 2019, 55-57; Zariņa 2006, joon. 157-158, 174, 203).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste leidude joonised on leitavad: siin
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Atgāzis, M. 2019. Tuvcīņas ieroči Latvijā 10.–13. gadsimtā. Latvijas vēstures institūta apgāds. Rīga.
Odaots, raud. Sulgja lehega, lehel pseudodamastseering. Tõenäoliselt edasiarendus Peterseni G-tüüpi kumerate lehenurkadega odaotstest. Saaremaal leidub selliseid rohkesti kivikalmetes, vahel ka tõenäolistes kompleksides (nt. Käku kalmes, Mägi 2002, tahv. 14: 6). Lätis olid need levinud eelkõige liivlaste alal ja vahel ka Kuramaal ning need on dateeritud peamiselt 11. sajandisse, võib-olla ka 12. sajandi esimesse poolde (Atgāzis 2019, 55-57; Zariņa 2006, joon. 157-158, 174, 203).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste leidude joonised on leitavad: siin
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Atgāzis, M. 2019. Tuvcīņas ieroči Latvijā 10.–13. gadsimtā. Latvijas vēstures institūta apgāds. Rīga.
Odaots, raud. Pika saleda, peaaegu kolmnurkse kujuga lehega. Sellised odaotsad olid üsna levinud Saaremaa ja Lääne-Eesti põletusmatustega kivikalmetes, kus neid varem on dateeritud pikemasse perioodi (nt. Mägi 2002, tahv. 41: 4, 68: 1), kuid viimasel ajal täpsemalt 12. sajandi teise ja 13. sajandi esimesse poolde (Mandel 2017, 73). Kuigi Lätis pole sellised odaotsad eraldi tüübiks klassifitseeritud, dateeritakse need liivlaste matustes Väina jõe alamjooksul samuti 12. sajandi teise ja 13. sajandi esimesse poolde (Zariņa 2006, 172, matused 429-430; vt. ka Atgāzis 2019, 51-55).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Atgāzis, M. 2019. Tuvcīņas ieroči Latvijā 10.–13. gadsimtā. Latvijas vēstures institūta apgāds. Rīga.
Viskeodaotsa katke, raud. Tordeeritud kaelaga ja tõenäoliselt noakujulise lehega. Sellised heiteodaotsad olid levinud eriti Saaremaal ja Ranniku-Eestis, kuid neid leidub ka ümbritsevatel aladel. Kuigi on arvatud, et sellised viskeodaotsad tulid kasutusele juba 11. sajandi lõpus (Peets & Valt 2011), tunduvad need siiski seonduvat pigem 12. sajandi teise poole ja 13. sajandiga (Mandel 2017, 73). Neid leidub muuhulgas 13. sajandi laibamatustes, näiteks Põhja-Eestis Padas.
Peets, J. & Valt, J. 2011. Ühest rauaaja lõpu relvast Saarmaal, mandri-Eestis ja naaberpiirkondades. – Saaremaa Muuseum, kaheaastaraamat 2009–2010 (3–29). Saaremaa Muuseum, Kuressaare.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Sihtasutus Osiliana uurib ja tutvustab Saaremaa arheoloogilist ja ajaloolist pärandit.
Sinu annetus aitab kaasa uutele uuringutele, arheoloogilistele kaevamistele ja muudele välitöödele ning uurimistulemuste avalikkusele kättesaadavaks tegemisele.
Meie tegevust on võimalik toetada, tehes ülekanne sihtasutuse kontole:
NIMI: SA Osiliana
IBAN: EE422200221074581431
