Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Nooleots, raud. Selliseid nooleotsi on leitud Lääne-Eesti põletusmatustega kivikalmetest, samuti Soomest. Maidla kalmes on need dateeritud 11.-12. sajandisse. (Mandel 2017, 74, tahvel XXVI).
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Mõõga kaitseraud, raud. Kaitseraud kuulub Peterseni Z tüüpi, mis on dateeritud 10.–11. sajandi vahetusse või 11. sajandi algusesse (Petersen, 1919, 175–177; Moilanen, 2015, 259). Sellised relvad olid üsna levinud Läänemere idakallastel. Lätis dateeritakse sellised mõõgad 10. sajandi teise ja 11. sajandi esimesse poolde ning neid leidub eelkõige liivlaste aladel (Tomsons 2018, 73-77).
Petersen, J. 1919. De norske vikingesverd. En typologisk-kronologisk studie over vikingetidens vaaben. (Videnskapsselskapets Skrifter II. Hist. – Filos. klasse 1.) Kristiania.
Moilanen, M. 2015. Marks of Fire, Value and Faith. Swords with Ferrous Inlays in Finland during the Late Iron Age (ca. 700–1200 AD). Suomen Keskiajan Arkeologian Seura: Turku.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
Odaots, raud. Sulgja lehega, millel siksakjoonest pseudodamastseering. Tõenäoliselt edasiarendus Peterseni G-tüüpi kumerate lehenurkadega odaotstest. Saaremaal leidub selliseid rohkesti kivikalmetes, vahel ka tõenäolistes kompleksides (nt. Käku kalmes, Mägi 2002, tahv. 14: 6). Lätis olid need levinud eelkõige liivlaste alal ja vahel ka Kuramaal ning need on dateeritud peamiselt 11. sajandisse, võib-olla ka 12. sajandi esimesse poolde (Atgāzis 2019, 55-57; Zariņa 2006, joon. 157-158, 174, 203).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste leidude joonised on leitavad: siin
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Atgāzis, M. 2019. Tuvcīņas ieroči Latvijā 10.–13. gadsimtā. Latvijas vēstures institūta apgāds. Rīga.
Viltina
Mõõga käepideme otsanupp, raud, hõbeplateeringuga.
Mõõga käepideme otsanupp, raud, hõbeplateeringuga. Peterseni S-tüüpi mõõga käepidemest, mis on dateeritud 10.–11. sajandisse (Petersen 1919, 142–153). Lätist leitakse neid peamiselt liivlaste alalt ja dateeritakse 11. sajandi teise poolde või 12. sajandi algusesse (Tomsons 2018, 57−58).
Petersen, J. 1919. De Norske Vikingesverd: en typologisk-kronologisk studie over vikingetidens vaaben. Kristiana.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
Mõõga kaitseraud, raud. Lätis on sirged kaitserauad dateeritud, vastavalt mõõganupu kujule, peamiselt 12. sajandi teisest poolest kuni 13. sajandi lõpuni, vahel ka hilisemasse aega (Tomsons 2018, 109-115).
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
Mõõga kaitseraud, raud. Pooleks murtud. Lätis on sirged kaitserauad dateeritud, vastavalt mõõganupu kujule, peamiselt 12. sajandi teisest poolest kuni 13. sajandi lõpuni, vahel ka hilisemasse aega (Tomsons 2018, 109-115).
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
