Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Mõõgatupe otsik, vasesulam. Selliseid otsikuid on leitud lisaks Saaremaale ka ümbritsevatelt aladelt, näiteks Ojamaalt, Kuramaalt ja liivlaste alalt, kus need dateeritakse 12. -13. sajandisse (Asaris 1994; Tomsons 2018, 157-162).
Asaris, J. 1994. 11.–13. gs. zobena maksts bronzas uzgaļu tipi un to izplatība Kurzeme. – Arheoloģija un Etnogrāfija, XVII. Riga, 21–28.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
Mõõk, raud, käepide hõbeplateeringuga. Peterseni T-tüüpi mõõk, kaunistatud lohkornamendiga, painutatud kõveraks. Sellise ornamendiga mõõgaosi on leitud mujaltki Eestist, lisaks on selliseid teada Lätist ja Leedust (Jets, 2013, 110). Lätis on need, nagu mujalgi, dateeritud peamiselt 10.-11. sajandisse, võib-olla ka 12. sajandi algusesse (Tomsons 2018, 60-61).
Jets, I. 2013. Lahingu maod. Skandinaavia 9.-11. sajandi sajandi kunstistiilid Eesti arheoloogilistel leidudel. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
Odaots, raud. Sulgja lehega. Tõenäoliselt edasiarendus Peterseni G-tüüpi kumerate lehenurkadega odaotstest. Saaremaal leidub selliseid rohkesti kivikalmetes, vahel ka tõenäolistes kompleksides (nt. Käku kalmes, Mägi 2002, tahv. 14: 6). Lätis olid need levinud eelkõige liivlaste alal ja vahel ka Kuramaal ning need on dateeritud peamiselt 11. sajandisse, võib-olla ka 12. sajandi esimesse poolde (Atgāzis 2019, 55-57; Zariņa 2006, joon. 157-158, 174, 203).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste leidude joonised on leitavad: siin
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Atgāzis, M. 2019. Tuvcīņas ieroči Latvijā 10.–13. gadsimtā. Latvijas vēstures institūta apgāds. Rīga.
Odaots, raud. Sulgja lehega. Tõenäoliselt edasiarendus Peterseni G-tüüpi kumerate lehenurkadega odaotstest. Saaremaal leidub selliseid rohkesti kivikalmetes, vahel ka tõenäolistes kompleksides (nt. Käku kalmes, Mägi 2002, tahv. 14: 6). Lätis olid need levinud eelkõige liivlaste alal ja vahel ka Kuramaal ning need on dateeritud peamiselt 11. sajandisse, võib-olla ka 12. sajandi esimesse poolde (Atgāzis 2019, 55-57; Zariņa 2006, joon. 157-158, 174, 203).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste leidude joonised on leitavad: siin
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Atgāzis, M. 2019. Tuvcīņas ieroči Latvijā 10.–13. gadsimtā. Latvijas vēstures institūta apgāds. Rīga.
Odaots, rootsuga, raud. Sarnaseid viskeodaotsi on Saaremaalt leitud nii põletusmatustega kivikalmetest (nt. Rahu kalmest, Mägi 2002, tahv. 76: 1, 83: 4) kui ka maalinnadelt (Pöide). Lätis on need Brūzise poolt klassifitseeritud B1 tüüpi ning dateeritud põhiliselt 14. sajandiga (Brūzis 2016, 120, 280), kuigi leiukohtade põhjal pole võimatu ka dateerimine 13. sajandisse. Leiukoha ja lehe kuju järgi otsustades kuulub tõenäoliselt 12. sajandi päris lõppu või 13. sajandisse.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland.
Brūzis, R. 2016. Tuvcīņas ieroči Latvijā 14.–16. gadsimtā. – Rīga: Latvijas vēstures institūta apgāds.
Mõõgatupe otsik, vasesulam. Kazakevičiuse tüpoloogia järgi tüüp IIIa, mis oli laialt levinud kõigis Baltimaades ja on dateeritud peamiselt 11. sajandisse (Kazakevičius 1992, 289, 298; Tomsons 2018, 147-148).
Kazakevičius, V. 1998. Iš vėlyvojo geležies amžiaus baltų ginklų istorijos (kalavijų makštų galų apkalai). – Lietuvos Arceologija, 15, 287-332.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti, 27. Rīga.
Ühtlase rootsuga heiteodaots, raud. Mõõtmete ja kuju järgi otsustades võiks olla keskaegne (vrdl. Brūzis 2016, 120, 280-281).
Brūzis, R. 2016. Tuvcīņas ieroči Latvijā 14.–16. gadsimtā. – Rīga: Latvijas vēstures institūta apgāds.
Mõõga kaitseraud, raud. Lätis on sirged kaitserauad dateeritud, vastavalt mõõganupu kujule, peamiselt 12. sajandi teisest poolest kuni 13. sajandi lõpuni, vahel ka hilisemasse aega (Tomsons 2018, 109-115).
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
Mõõga käepideme nupp, raud. Peterseni T-tüüpi mõõgakäepideme hilisem variant. Kuigi Petersen ja mitmed muud uurijad dateerivad T-tüüpi mõõgad 10. sajandi teise poolde või 11. sajandi algusesse (Moilanen 2015, 253), olid sarnased käepidemed Läänemere idakalda maadel levinud ka 11.-12. sajandil, osade uurijate arvates isegi veel 13. sajandil (Tomsons 2018, 59, 80-94). Nende osi leitakse peamiselt põletusmatustest ja hävitatud või uurimata muististelt (Kazakevičius 1997, 123; Tomsons 2018, 142), mistõttu need võiks Eestis dateerida põhiliselt 11.-12. sajandisse.
Kazakevičius, V. 1997. On One Type of Baltic Sword of the Viking Period. – Archaeologica Baltica, 2, 117–132.
Moilanen, M. 2015. Marks of Fire, Value and Faith. Swords with Ferrous Inlays in Finland during the Late Iron Age (ca. 700–1200 AD). Suomen Keskiajan Arkeologian Seura: Turku.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. (Latvijas Nacionālā Vēstures Muzeja raksti, 27.) Latvijas Nacionālais vēstures muzejs, Rīga.
