Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Mõõga kaitseraud, raud. Lätis on sirged kaitserauad dateeritud, vastavalt mõõganupu kujule, peamiselt 12. sajandi teisest poolest kuni 13. sajandi lõpuni, vahel ka hilisemasse aega (Tomsons 2018, 109-115).
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
Odaots, raud. Rombja lehega, kanditud putkega. Taolisi 13.-14. sajandisse dateeruvaid odaotsi esineb ka Läti arheoloogilises materjalis, samuti Siksälä kalmistul Kagu-Eestis ( (Brūzis 2012, 43; Valk & Laul 2014, 87)).
Brūzis, R. 2016. Tuvcīņas ieroči Latvijā 14.–16. gadsimtā. – Rīga: Latvijas vēstures institūta apgāds.
Valk, H. & Laul, S. 2014. Siksälä kalme I: Muistis ja Ajalugu. Tartu ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Tallinn.
Odaotsa putk, raud. Ilmselt pika saleda putke ning sulgja lehega odaotsast. Lätis olid sellised odaotsad levinud eriti Kuramaal, kuid ka liivlaste aladel. Need dateeritakse 12.-13. sajandisse (Atgāzis 2019, 54-55). Põhja-Eestist Padast on sarnaseid odaotsi teada 13. sajandi laibamatustest (nt mat. XXXI).
Atgāzis, M. 2019. Tuvcīņas ieroči Latvijā 10.–13. gadsimtā. Latvijas vēstures institūta apgāds. Rīga.
Odaots, raud. Sulgja lehega. Tõenäoliselt edasiarendus Peterseni G-tüüpi kumerate lehenurkadega odaotstest. Saaremaal leidub selliseid rohkesti kivikalmetes, vahel ka tõenäolistes kompleksides (nt. Käku kalmes, Mägi 2002, tahv. 14: 6). Lätis olid need levinud eelkõige liivlaste alal ja vahel ka Kuramaal ning need on dateeritud peamiselt 11. sajandisse, võib-olla ka 12. sajandi esimesse poolde (Atgāzis 2019, 55-57; Zariņa 2006, joon. 157-158, 174, 203).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste leidude joonised on leitavad: siin
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Atgāzis, M. 2019. Tuvcīņas ieroči Latvijā 10.–13. gadsimtā. Latvijas vēstures institūta apgāds. Rīga.
Odaots, raud. Sulgja lehega. Tõenäoliselt edasiarendus Peterseni G-tüüpi kumerate lehenurkadega odaotstest. Saaremaal leidub selliseid rohkesti kivikalmetes, vahel ka tõenäolistes kompleksides (nt. Käku kalmes, Mägi 2002, tahv. 14: 6). Lätis olid need levinud eelkõige liivlaste alal ja vahel ka Kuramaal ning need on dateeritud peamiselt 11. sajandisse, võib-olla ka 12. sajandi esimesse poolde (Atgāzis 2019, 55-57; Zariņa 2006, joon. 157-158, 174, 203).
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Atgāzis, M. 2019. Tuvcīņas ieroči Latvijā 10.–13. gadsimtā. Latvijas vēstures institūta apgāds. Rīga.
Odaots, raud. Pika saleda, peaaegu kolmnurkse kujuga lehega. Sellised odaotsad olid üsna levinud Saaremaa ja Lääne-Eesti põletusmatustega kivikalmetes, kus neid varem on dateeritud pikemasse perioodi (nt. Mägi 2002, tahv. 41: 4, 68: 1), kuid viimasel ajal täpsemalt 12. sajandi teise ja 13. sajandi esimesse poolde (Mandel 2017, 73). Kuigi Lätis pole sellised odaotsad eraldi tüübiks klassifitseeritud, dateeritakse need liivlaste matustes Väina jõe alamjooksul samuti 12. sajandi teise ja 13. sajandi esimesse poolde (Zariņa 2006, 172, matused 429-430; vt. ka Atgāzis 2019, 51-55).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste leidude joonised on leitavad: siin
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Atgāzis, M. 2019. Tuvcīņas ieroči Latvijā 10.–13. gadsimtā. Latvijas vēstures institūta apgāds. Rīga.
Odaots, raud. Pika saleda, peaaegu kolmnurkse kujuga lehega. Sellised odaotsad olid üsna levinud Saaremaa ja Lääne-Eesti põletusmatustega kivikalmetes, kus neid varem on dateeritud pikemasse perioodi (nt. Mägi 2002, tahv. 41: 4, 68: 1), kuid viimasel ajal täpsemalt 12. sajandi teise ja 13. sajandi esimesse poolde (Mandel 2017, 73). Kuigi Lätis pole sellised odaotsad eraldi tüübiks klassifitseeritud, dateeritakse need liivlaste matustes Väina jõe alamjooksul samuti 12. sajandi teise ja 13. sajandi esimesse poolde (Zariņa 2006, 172, matused 429-430; vt. ka Atgāzis 2019, 51-55).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste leidude joonised on leitavad: siin
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Atgāzis, M. 2019. Tuvcīņas ieroči Latvijā 10.–13. gadsimtā. Latvijas vēstures institūta apgāds. Rīga.
