Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Odaots, raud. Sulgja lehega. Tõenäoliselt edasiarendus Peterseni G-tüüpi kumerate lehenurkadega odaotstest. Saaremaal leidub selliseid rohkesti kivikalmetes, vahel ka tõenäolistes kompleksides (nt. Käku kalmes, Mägi 2002, tahv. 14: 6). Lätis olid need levinud eelkõige liivlaste alal ja vahel ka Kuramaal ning need on dateeritud peamiselt 11. sajandisse, võib-olla ka 12. sajandi esimesse poolde (Atgāzis 2019, 55-57; Zariņa 2006, joon. 157-158, 174, 203).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste leidude joonised on leitavad: siin
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Atgāzis, M. 2019. Tuvcīņas ieroči Latvijā 10.–13. gadsimtā. Latvijas vēstures institūta apgāds. Rīga.
Viskeodaots, raud. Noakujulise lehega ja tordeeritud kaelaga. Sellised heiteodaotsad olid levinud eriti Saaremaal ja Ranniku-Eestis, kuid neid leidub ka ümbritsevatel aladel. Kuigi on arvatud, et sellised viskeodaotsad tulid kasutusele juba 11. sajandi lõpus (Peets & Valt 2011), tunduvad need siiski seonduvat pigem 12. sajandi teise poole ja 13. sajandiga (Mandel 2017, 73). Neid leidub muuhulgas 13. sajandi laibamatustes, näiteks Põhja-Eestis Padas.
Peets, J. & Valt, J. 2011. Ühest rauaaja lõpu relvast Saarmaal, mandri-Eestis ja naaberpiirkondades. – Saaremaa Muuseum, kaheaastaraamat 2009–2010 (3–29). Saaremaa Muuseum, Kuressaare.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Kaelavõru katke, vasesulam. Mitmest traadist keeratud kaelavõrude katked on levinud Saaremaa põletusmatustega kivikalmetes. Kuna nende täpset tüüpi on enamasti võimatu määrata, dateeruvad need laia vahemikku 10.-13. sajandini (vt ka: Mägi 2002, 107).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Kaelavõru katke, vasesulam. Mitmest traadist keeratud kaelavõrude katked on levinud Saaremaa põletusmatustega kivikalmetes. Kuna nende täpset tüüpi on enamasti võimatu määrata, dateeruvad need laia vahemikku 10.-13. sajandini (vt ka: Mägi 2002, 107).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Viltina
Kaelavõru katke, vasesulam, keeratud kolmest traadist.
Kaelavõru katke, vasesulam, keeratud kolmest traadist. Sellistel kaelavõrudel oli tavaliselt kaks traatidest keeratud kaart, ühendatud haagiga. Neid on leitud laibamatustest (näiteks Loona, Valjala: Mägi 2002, tahv. 98: 1; Mägi et al 2019, 97), kuid selliseid katkeid on ka põletusmatustega kivikalmetes.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Kaelavõru katke, vasesulam. Mitmest traadist keeratud kaelavõrude katked on levinud Saaremaa põletusmatustega kivikalmetes. Kuna nende täpset tüüpi on enamasti võimatu määrata, dateeruvad need laia vahemikku 10.-13. sajandini (vt ka: Mägi 2002, 107).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Kaelavõru katke, vasesulam. Mitmest traadist keeratud kaelavõrude katked on levinud Saaremaa põletusmatustega kivikalmetes. Kuna nende täpset tüüpi on enamasti võimatu määrata, dateeruvad need laia vahemikku 10.-13. sajandini (vt ka: Mägi 2002, 107).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Kaelavõru katke, vasesulam. Mitmest traadist keeratud kaelavõrude katked on levinud Saaremaa põletusmatustega kivikalmetes. Kuna nende täpset tüüpi on enamasti võimatu määrata, dateeruvad need laia vahemikku 10.-13. sajandini (vt ka: Mägi 2002, 107).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Kaelavõru katke, vasesulam. Mitmest traadist keeratud kaelavõrude katked on levinud Saaremaa põletusmatustega kivikalmetes. Kuna nende täpset tüüpi on enamasti võimatu määrata, dateeruvad need laia vahemikku 10.-13. sajandini (vt ka: Mägi 2002, 107).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
