Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Mõõgapideme nupp, vasesulam. Peterseni T-tüüpi Mõõga käepideme hilisem variant, mis tavaliselt on rauast. Kuigi Petersen ja mitmed muud uurijad dateerivad T-tüüpi mõõgad 10. sajandi teise poolde või 11. sajandi algusesse (Moilanen 2015, 253), olid sarnased käepidemed Läänemere idakalda maadel levinud ka 11.-12. sajandil, osade uurijate arvates isegi veel 13. sajandil (Tomsons 2018, 59, 80-94). Nende osi leitakse peamiselt põletusmatustest ja hävitatud või uurimata muististelt (Kazakevičius 1997, 123; Tomsons 2018, 142), mistõttu need võiks Eestis dateerida põhiliselt 11.-12. sajandisse.
Kazakevičius, V. 1997. On One Type of Baltic Sword of the Viking Period. – Archaeologica Baltica, 2, 117–132.
Moilanen, M. 2015. Marks of Fire, Value and Faith. Swords with Ferrous Inlays in Finland during the Late Iron Age (ca. 700–1200 AD). Suomen Keskiajan Arkeologian Seura: Turku.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. (Latvijas Nacionālā Vēstures Muzeja raksti, 27.) Latvijas Nacionālais vēstures muzejs, Rīga.
Viltina
Mõõganupu alumine osa ja kaitseraud, vasesulam.
Mõõganupu alumine osa ja kaitseraud, vasesulam. Kaitseraud on osaliselt sulanud. Mandel nimetab taolisi pronksist mõõgapidemeosi kurśipärasteks. Eestis kuuluvad need 12. sajandisse või 13. sajandi algusesse (Mandel 2017, 71, tahv XX: AM 1123: 55; 580: 4024). Pidemeosad on ilustatud taimornamendiga.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Mõõga kaitseraud, raud, hõbeplateeringuga. Peterseni T-tüüpi mõõga käepidemest, kaunistatud Urnesi stiilis. Kuigi Petersen ja mitmed muud uurijad dateerivad T-tüüpi mõõgad 10. sajandi teise poolde või 11. sajandi algusesse (Moilanen 2015, 253), olid sarnased käepidemed Läänemere idakalda maadel levinud ka hiljem (Tomsons 2018, 59, 80-94). Urnesi stiili levik on enamasti dateeritud 1010-1130 (Jets 2013, 91-97), seega pärineb kaitseraud kõige tõenäolisemalt 11 sajandist.
Jets, I. 2013. Lahingu maod. Skandinaavia 9.-11. sajandi sajandi kunstistiilid Eesti arheoloogilistel leidudel. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Moilanen, M. 2015. Marks of Fire, Value and Faith. Swords with Ferrous Inlays in Finland during the Late Iron Age (ca. 700–1200 AD). Suomen Keskiajan Arkeologian Seura: Turku.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
Odaotsa katke, raud. Lehe tipp.
Mõõganupp, raud, hõbeplateeringuga. Peterseni S- tüüpi mõõga käepidemest, mis on dateeritud 10.–11. sajandisse (Petersen 1919, 142–153). Lätist leitakse neid peamiselt liivlaste alalt ja dateeritakse 11. sajandi teise poolde või 12. sajandi algusesse (Tomsons 2018, 57−58). Kaunistatud lohkornamendiga. Sellise ornamendiga mõõgaosi on leitud mujaltki Eestist, lisaks on selliseid teada Lätist ja Leedust (Jets 2013, 110). Need on dateeritud peamiselt 10.-11. sajandisse, võib-olla ka 12. sajandi algusesse (Tomsons 2018, 60-61).
Petersen, J. 1919. De Norske Vikingesverd: en typologisk-kronologisk studie over vikingetidens vaaben. Kristiana.
Jets, I. 2013. Lahingu maod. Skandinaavia 9.-11. sajandi sajandi kunstistiilid Eesti arheoloogilistel leidudel. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
Mõõga kaitseraud, raud, hõbepateeringuga. Peterseni T-tüüpi mõõga käepidemest, kaunistatud Urnesi stiilis. Kuigi Petersen ja mitmed muud uurijad dateerivad T-tüüpi mõõgad 10. sajandi teise poolde või 11. sajandi algusesse (Moilanen 2015, 253), olid sarnased käepidemed Läänemere idakalda maadel levinud ka hiljem (Tomsons 2018, 59, 80-94). Urnesi stiili levik on enamasti dateeritud 1010-1130 (Jets 2013, 91-97), seega pärineb kaitseraud kõige tõenäolisemalt 11 sajandist.
Jets, I. 2013. Lahingu maod. Skandinaavia 9.-11. sajandi sajandi kunstistiilid Eesti arheoloogilistel leidudel. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Moilanen, M. 2015. Marks of Fire, Value and Faith. Swords with Ferrous Inlays in Finland during the Late Iron Age (ca. 700–1200 AD). Suomen Keskiajan Arkeologian Seura: Turku.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
Viltina
Mõõganupu alus, raud, hõbeplateeringuga.
Mõõganupu alus, raud, hõbeplateeringuga. Peterseni T-tüüpi mõõga käepidemest., kaunistatud lohkornamendiga. Sellise ornamendiga mõõgaosi on leitud mujaltki Eestist, lisaks on selliseid teada Lätist ja Leedust (Jets, 2013, 110). Lätis on need, nagu mujalgi, dateeritud peamiselt 10.-11. sajandisse, võib-olla ka 12. sajandi algusesse (Tomsons 2018, 60-61).
Jets, I. 2013. Lahingu maod. Skandinaavia 9.-11. sajandi sajandi kunstistiilid Eesti arheoloogilistel leidudel. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
Viskeodaots, raud. Noakujulise lehega, tordeeritud kaelaosaga ja tapprootsuga heiteodaots. Sellised heiteodaotsad olid 12.-13. sajandil levinud eriti Saaremaal ja Ranniku-Eestis, kuid neid leidub ka ümbritsevatel aladel. Kuigi on arvatud, et sellised viskeodaotsad tulid kasutusele juba 11. sajandi lõpus (Peets & Valt 2011), tunduvad need siiski seonduvat pigem 12. sajandi teise poole ja 13. sajandiga (Mandel 2017, 73). Neid leidub muuhulgas 13. sajandi laibamatustes.
Peets, J. & Valt, J. 2011. Ühest rauaaja lõpu relvast Saarmaal, mandri-Eestis ja naaberpiirkondades. – Saaremaa Muuseum, kaheaastaraamat 2009–2010 (3–29). Saaremaa Muuseum, Kuressaare.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
