Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Mullutu
Hoburaudsõlg, pronks. Rullotsad, kaarest veidi laiemad, kaare ristlõige lame ristkülik, nõel kitsakannaline. Kaarel hundihammastest ornament. Veidi sarnaseid, kuigi ilma hundihammasornamendita, on leitud Saaremaalt näiteks Karja kalmistust. Samasugune sõlg on leitud Gotlandilt När’ist SHM 15022.
Foto: Jaana Ratas.
Hoburaudsõlg, pronks. Rullotsad, kaarest veidi laiemad, kaare ristlõige lame ristkülik, nõel kitsakannaline. Kaarel hundihammastest ornament. Veidi sarnaseid, kuigi ilma hundihammasornamendita, on leitud Saaremaalt näiteks Karja kalmistust. Samasugune sõlg on leitud Gotlandilt När’ist SHM 15022.
Kirjandus:
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste kaevamiste joonised on leitavad: siin.
Thunmark-Nylén, L. 1998. Die Wikingerzeit Gotlands, II. Typentafeln. Stockholm.
Mullutu
Kantotstega hoburaudsõlg, pronks. Kaarel pahk, nõel laiakannaline. 12. sajandi lõpp – 13. sajand.
Foto: Jaana Ratas.
Kantotstega hoburaudsõlg, pronks. Kaarel pahk, nõel laiakannaline. 12. sajandi lõpp – 13. sajand.
Kirjandus:
Pauts, H. 1997. Pahaga hoburaudsõled Eestis. (Töid ajaloo alalt, I.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 79-115.
Mullutu
Fassetitud kaaluviht, pronks. Iga tahk kaunistatud silmakestega; ühel otsatahul lisaks ka täkked või kriimud.
Foto: Jaana Ratas.
Fassetitud kaaluviht, pronks. Iga tahk kaunistatud silmakestega; ühel otsatahul lisaks ka täkked või kriimud. Sellised vihud dateeritakse tavaliselt 9. sajandi teise poolde või 10. sajandisse.
Kirjandus:
Gustin, I. 2004. Mellan gåva och marknad. Handel, tillit och materiell Kultur under vikingatid. – Lund Studies in Medieval Archaeology, 34. Malmö, Almqvist & Wiksell, 100-107.
Mullutu
Hoburaudsõlg, pronks. Otsad lehterjad, ebakorrapäraselt kanditud. Ornamentimata. Kaare ristlõige romb. Nõel puudu.
Foto: Jaana Ratas.
Hoburaudsõlg, pronks. Otsad lehterjad, ebakorrapäraselt kanditud. Ornamentimata. Kaare ristlõige romb. Nõel puudu.
Kirjandus:
Pauts, H. 1997. Pahaga hoburaudsõled Eestis. (Töid ajaloo alalt, I.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 79-115.
Mullutu
Kaksikspiraalpeadega sõrmus, pronks. Põhiliselt eestipärane ehtetüüp, mida naabermaades leidub harva.
Foto: Jaana Ratas.
Kaksikspiraalpeadega sõrmus, pronks. Põhiliselt eestipärane ehtetüüp, mida naabermaades leidub harva.
Loe rohkem:
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland, lk 108. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste kaevamiste joonised on leitavad: siin.
Mullutu
Hoburaudsõlg, pronks. Väikeste fassetitud otstega, kaare ristlõige romb. Nõel puudu, üks ots murdunud. Kaarel hundihammasornament, kummaski servas joontest ja sõõridest kolmnurgad.
Foto: Jaana Ratas.
Hoburaudsõlg, pronks. Väikeste fassetitud otstega, kaare ristlõige romb. Nõel puudu, üks ots murdunud. Kaarel hundihammasornament, kummaski servas joontest ja sõõridest kolmnurgad. Dateeritud põhiliselt 12. sajandisse, võib-olla ka 13. sajandi algusesse.
Kirjandus:
Pauts, H. 1997. Pahaga hoburaudsõled Eestis. (Töid ajaloo alalt, I.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 79-115.
Mullutu
Hoburaudsõlg, pronks. Mooninuppotsad, kaare ristlõige ümmargune. Kitsakannaline nõel.
Hoburaudsõlg, pronks. Mooninuppotsad, kaare ristlõige ümmargune. Kitsakannaline nõel.
Kirjandus:
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland, lk 100-101. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste kaevamiste joonised on leitavad: siin.
Mullutu
Ketassõlg, azhuurne, pronks. Keskel ristimotiiv; ornament ilmselt germaani loomornamendi mõjutustega. Sellised sõled olid praegustel andmetel levinud peamiselt Soomes, kus need arvatakse olevat arenenud välja ojamaa-päraste karpsõlgede mõjul.
Fotod: Jaana Ratas.
Ketassõlg, azhuurne, pronks. Keskel ristimotiiv; ornament ilmselt germaani loomornamendi mõjutustega. Sellised sõled olid praegustel andmetel levinud peamiselt Soomes, kus need arvatakse olevat arenenud välja ojamaa-päraste karpsõlgede mõjul. Viimasel ajal leitakse selliseid sõlgi järjest enam ka Eestist.
Kirjandus:
Kivikoski, E. 1973. Die Eisenzeit Finnlands. Bildwerk und Text. Neuausgabe. Helsinki, 92, Taf. 74.
Mullutu
Karpsõlg, pronks, loomornamendiga. Kaks sarnast sõlge on leitud Birka matustest.
Fotod: Jaana Ratas.
Karpsõlg, pronks, loomornamendiga. Kaks sarnast sõlge on leitud Birka matustest.
Kirjandus:
Arbman, H. 1943. Birka I. Die Gräber. Text. Stockholm, Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien, 117-118, 467-468.
