Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Mullutu
Hoburaudsõlg, vasesulam. Rullotsad, kaarest veidi laiemad, kaare ristlõige lame ristkülik, nõel kitsakannaline.
Foto: Jaana Ratas.
Hoburaudsõlg, vasesulam. Rullotsad, kaarest veidi laiemad, kaare ristlõige lame ristkülik, nõel kitsakannaline. Kaarel hundihammastest ornament. Veidi sarnaseid, kuigi ilma hundihammasornamendita, on leitud Saaremaalt näiteks Karja kalmistust. Samasugune sõlg on leitud Gotlandilt När’ist SHM 15022.
Kirjandus:
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste kaevamiste joonised on leitavad: siin.
Thunmark-Nylén, L. 1998. Die Wikingerzeit Gotlands, II. Typentafeln. Stockholm.
Mullutu
Kantotstega hoburaudsõlg, vasesulam. Kaarel pahk, nõel laiakannaline.
Foto: Jaana Ratas.
Kantotstega hoburaudsõlg, vasesulam. Kaarel pahk, nõel laiakannaline. Sellised sõled dateeritakse Eestis peamiselt 13. sajandi esimesse poolde (Pauts 1997).
Kirjandus:
Pauts, H. 1997. Pahaga hoburaudsõled Eestis. – Eesti Ajaloomuuseum. Töid ajaloo alalt, I. Tallinn, 79–115.
Mullutu
Fassetitud kaaluviht, pronks. Iga tahk kaunistatud silmakestega; ühel otsatahul lisaks ka täkked või kriimud.
Foto: Jaana Ratas.
Fassetitud kaaluviht, pronks. Iga tahk kaunistatud silmakestega; ühel otsatahul lisaks ka täkked või kriimud. Sellised vihud dateeritakse tavaliselt 9. sajandi teise poolde või 10. sajandisse.
Kirjandus:
Gustin, I. 2004. Mellan gåva och marknad. Handel, tillit och materiell Kultur under vikingatid. – Lund Studies in Medieval Archaeology, 34. Malmö, Almqvist & Wiksell, 100-107.
Mullutu
Hoburaudsõlg, lehterjad nuppotsad, vasesulam. Kaare ristlõige romb. Nõel puudu.
Foto: Jaana Ratas.
Hoburaudsõlg, lehterjad nuppotsad, vasesulam. Kaare ristlõige romb. Nõel puudu. Selliseid sõlgi leidub põletusmatustega kivikalmetes, kus need võivad kuuluda juba 12. sajandisse. Rohkem on lehterjate nuppotstega sõled levinud laibamatustes ja juhuleidudena. Siksälä kalmes on need dateeritud, sõltuvalt kaare kujust, 13.-15. sajandini (Valk & Laul 2014, 102-103).
Kirjandus:
Valk, H. & Laul, S. 2014. Siksälä kalme I: Muistis ja Ajalugu. Tartu ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Tallinn.
Mullutu
Kaksikspiraalpeadega sõrmus, pronks. Põhiliselt eestipärane ehtetüüp, mida naabermaades leidub harva.
Foto: Jaana Ratas.
Kaksikspiraalpeadega sõrmus, pronks. Põhiliselt eestipärane ehtetüüp, mida naabermaades leidub harva.
Loe rohkem:
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland, lk 108. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste kaevamiste joonised on leitavad: siin.
Mullutu
Kantotstega hoburaudsõlg, vasesulam. Kaare ristlõige romb. Nõel puudu, üks ots murdunud.
Foto: Jaana Ratas.
Kantotstega hoburaudsõlg, vasesulam. Kaare ristlõige romb. Nõel puudu, üks ots murdunud. Kaarel hundihammasornament, kummaski servas joontest ja sõõridest kolmnurgad. Sellised sõled on väga levinud Eesti põletusmatustega kivikalmetes (vt. nt. Pauts 1997, 197; Mägi 2002; Mandel 2017), kuid ka laibamatustes, seega võib need dateerida kuni 13. sajandi keskpaigani.
Kirjandus:
Pauts, H. 1997. Pahaga hoburaudsõled Eestis. (Töid ajaloo alalt, I.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 79-115.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland, lk 100-101. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste leidude joonised on leitavad: siin.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Mullutu
Hoburaudsõlg, vasesulam. Kaksikkooniliste mooninuppotstega, nõel kitsakannaline.
Hoburaudsõlg, vasesulam. Kaksikkooniliste mooninuppotstega, nõel kitsakannaline. Selliste nuppudega sõled olid levinud lisaks Saaremaale eriti Kuramaal, liivlaste aladel ja Ojamaal, kus need dateeritakse 10.-11. sajandisse (Mägi 2002, 100-101; Vaska 2019, 198).
Kirjandus:
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland, lk 100-101. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste leidude joonised on leitavad: siin.
Vaska, B. 2019. Rotas un ornaments Latvijā no bronzas laikmeta līdz 13. gadsimtam. Latvijas Nacionālais vēstures muzejs. Rīga.
Mullutu
Ketassõlg, azhuurne, vasesulam. Keskel ristimotiiv; ornament ilmselt germaani loomornamendi mõjutustega.
Fotod: Jaana Ratas.
Ketassõlg, azhuurne, vasesulam. Keskel ristimotiiv; ornament ilmselt germaani loomornamendi mõjutustega. Sellised sõled olid praegustel andmetel levinud peamiselt Soomes, kus need arvatakse olevat arenenud välja ojamaa-päraste karpsõlgede mõjul. Viimasel ajal leitakse selliseid sõlgi järjest enam ka Eestist.
Kirjandus:
Kivikoski, E. 1973. Die Eisenzeit Finnlands. Bildwerk und Text. Neuausgabe. Helsinki, 92, Taf. 74.
Fotod: Jaana Ratas.
Karpsõlg, vasesulam, loomornamendiga. Kaks sarnast sõlge on leitud Birka matustest (Arbman 1940, Taf 85: 6, 7; 1943, 117-118, 467-468). ). 9. sajandi teine või 10. sajandi esimene pool (Gustin 2017, 224, viitega Johan Callmerile).
Kirjandus:
Arbman, H. 1940. Birka I. Die Gräber. Tafeln. Stockholm, Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien.
Arbman, H. 1943. Birka I. Die Gräber. Text. Stockholm, Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien, 117-118, 467-468.
Gustin, I. 2017. Contacts, Identity, and Hybridity: Object from South-western Finland in the Birka Graves. – Callmer, J.; Gustin, I. & Roslund, M. (eds.) Identury Formation and Diversity in the Early Medieval Baltic and beyond. Communicators and Communication. Leiden, Brill, 205-258.
