Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Mullutu
Sõrmus, pronks. Jämenev, soonitud keskosa. Lahtiste vaheliste otstega.
Foto: Jaana Ratas.
Sõrmus, pronks. Jämenev, soonitud keskosa. Lahtiste vaheliste otstega.
Mullutu
Esemekatke, kilbikujulise esiosaga sõrmusest, pronks. Sõrmusekilbi säilinud osas näha lohkudest ja kriipsudest ornament.
Esemekatke, kilbikujulise esiosaga sõrmusest, pronks. Sõrmusekilbi säilinud osas näha lohkudest ja kriipsudest ornament.
Kirjandus:
Valk, H.; Ratas, J. & Laul, S. 2014. Siksälä kalme, II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu.
Mullutu
Hoburaudsõlg, pronks. Stiliseeritud liiliakujuliste otstega, kaar pseudotordeeritud, nõel laiakannaline.
Foto: Jaana Ratas.
Hoburaudsõlg, pronks. Stiliseeritud liiliakujuliste otstega, kaar pseudotordeeritud, nõel laiakannaline.
Kirjandus:
Valk, H.; Ratas, J. & Laul, S. 2014. Siksälä kalme, II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu, 64, 157, 188, 217.
Mullutu
Suure lameda ambsõle katked, vasesulam. Olnud ilmselt lamedate mooninuppotstega.
Foto: Jaana Ratas.
Suure lameda ambsõle katked, vasesulam. Olnud ilmselt lamedate mooninuppotstega. Kaare kõrval ilustatud kummalgi pool kahe reljeefse silmakesega. Triibutatud ornament. Suured lamedad ambsõled on Baltikumis ja Soomes laialt levinud ehtetüüp, mis Lätis ja Leedus on olnud kasutusel peamiselt 7./8.-9. sajandil, kurśide aladel ka 10.-11. sajandil (Bliujienė, A. 1999., 106-111; Vaska 2019, 170-175). Viimastel aastakümnetel Ranniku-Eesti kivikalmetest detektoritega saadud rohked selliste sõlgede katked ja mõned terved sõled (nt. Kiudsoo 2016, 54–57; Mägi 2020) osutavad, et ka Saaremaal olid need tõenäoliselt kasutuses kuni 11. sajandi alguseni.
Kirjandus:
Bliujienė, A. 1999. Vikingų epochos kuršių papuošalų ornamentika. Vilnius: Diemedžio Leidykla.
Mägi, M. 2020. Before the hill fort of Valjala was built. Landing places and graves along the Lõve River in Saaremaa. Arheoloogilised välitööd Eestis = Archeological fieldwork in Estonia, 2019, 69−78.
Kiudsoo, M. 2016. Viikingiaegsed aarded Eestist. Idateest, rauast ja hõbedast. Imeline Ajalugu, Äripäev, Tallinn.
Vaska, . 2019. Rotas un ornaments Latvijā no bronzas laikmeta līdz 13. gadsimtam. Latvijas Nacionālais vēstures muzejs. Rīga.
Mullutu
Hoburaudsõlg, vasesulam. Nuppotsad, kaare keskel kahe mõikaga ääristatud pahk.
Hoburaudsõlg, vasesulam. Nuppotsad, kaare keskel kahe mõikaga ääristatud pahk. Nõel laiakannaline. Sellised sõled dateeritakse Eestis peamiselt 13. sajandi esimesse poolde (Pauts 1997).
Kirjandus:
Pauts, H. 1997. Pahaga hoburaudsõled Eestis. (Töid ajaloo alalt, I.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 79-115.
Mullutu
Ripats, pronks. Kõrge trapetsi kujuline, kohrutatud ornamendiga. Sarnaseid on leitud Kuramaalt ja Semgalliast.
Ripats, pronks. Kõrge trapetsi kujuline, kohrutatud ornamendiga. Sarnaseid on leitud Kuramaalt ja Semgalliast.
Kirjandus:
Griciuvienė, E. (prepared by). 2005. Žiemgaliai. Baltų archeologijos paroda. Katalogas. The Semigallians. Baltic Archaeological Exhibition. Catalogue. Lietuvos nacionalis muziejus, Latvijas Vēstures muzejs, Vilnius – Riga, 114.
Mullutu
Vöönaast, pronks. Taolised vöönaastud on tavaliselt valatud, see on aga valmistatud plekist ja kohrutatud ornamendiga.
Vöönaast, pronks. Taolised vöönaastud on tavaliselt valatud, see on aga valmistatud plekist ja kohrutatud ornamendiga.
Mullutu
Kilbinaast (?), pronks. Kaetud loomornamendiga. Birkas on sarnaseid naaste peetud kilbi kaunistatud käepideme juurde kuuluvaks.
Viimane pilt: Jaana Ratas.
Kilbinaast (?), pronks. Kaetud loomornamendiga. Birkas on sarnaseid naaste peetud kilbi kaunistatud käepideme juurde kuuluvaks.
Kirjandus:
Arbman, H. 1940. Birka I. Die Gräber. Tafeln. Stockholm, Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien, Taf. 19: 1-6.
Mullutu
Mõõgatupe otsik, pronks. Taolised otsikud on sageli kaunistatud linnukujutistega; kas ka sel puhul, pole võimalik öelda. Kuramaal, aga ka Saaremaal laialt levinud tüüp. Kazakevićiuse klassifikatsiooni kohaselt IV tüüp, 11. sajand Tomsonsi järgi peamiselt 12. sajand.
Foto: Jaana Ratas.
Mõõgatupe otsik, pronks. Taolised otsikud on sageli kaunistatud linnukujutistega; kas ka sel puhul, pole võimalik öelda. Kuramaal, aga ka Saaremaal laialt levinud tüüp. Kazakevićiuse klassifikatsiooni kohaselt IV tüüp, 11. sajand Tomsonsi järgi peamiselt 12. sajand.
Kirjandus:
Kazakevićius, V. 1998. Iś velyvojo geleźies amźiaus baltu ginklu istorijos (kalaviju makśtu galu apkalai). – Lietuvos Archeoligija, 15. Vilnius, 287–327, fig 30-31.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. – Latvijas Nacionālā vēstures muzeja raksti Nr. 27. Rīga, 168.
