Andmebaas

Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:

Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.

Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.

Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.

Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.

Keraamika on esindatud üksikute näidetena.

Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.

sajand – sajand
Tühjenda filtrid

Ure

Propellerikujulise naastu katke, raud. Keskosa.

Sajand:
3

Leiunumber:
SM 10862:117

Foto: Jaana Ratas.

Propellerikujulise naastu katke, raud. Keskosa.

Vt. ka Ure leiud SM10862: 1, 4, 33, 90.

Propellerikujulised rippnaastud vööde küljes on germaanipärased, kuid Rooma mõjutustega. Nendega on kaunistatud Taanis Nydami ohverduskohas männipuust paadi juurest leitud nn. ohvitseride mõõgavööd. Väga sarnased vöökaunistused, hõbeda ja kullatisega kaetud, on Ejsbøli ohverduses, näiteks D relvaleius, 250-300 pKr (Andersen 2003, 251-253).

Propellerikujuliste naastudega kaunistatud mõõgavöösid on leitud ka mujalt ohverdamiskohtadest, näiteks Ölandi saarelt Skedemossest (Monikander 2010, 46) ja Lõuna-Skandinaavia eliidimatustest, näiteks kamberhaudadest Lilla Joredis (Rootsi), Lærkenfeldis (Taani) ja Sætrangis (Norra) (Rau 2014).

Baltikumis oli propellerikujulisi naaste seni teada kahest leiukohast: Lõuna-Eestist Kambjast ja Põhja-Lätist Lejas-Kleperisest (Moora 1929, pl. XXX: 14; 1938, 477). Urest on neid leitud viis. Lähtudes eespool nimetatud paralleelidest võis nendega samasse vöösse kuuluda ka naast SM10862:9. Ure propellerikujulised naastud esindavad kaht erinevat suurust, mis võib viidata sellele, et ohverdatud vöid on olnud kaks.

Kirjandus:

Andersen, H. Chr. H. 2003. Nye undersøgelser i Ejsbøl mose. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 246–256.

Jørgensen, E. & Petersen, P. V. 2003. Nydam mose – nye fund og iagttagelser. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 258–294.

Monikander, A. 2010. Våld och vatten. Våtmarkskult vid Skedemosse under järnåldern. – Stockholms Studies in Archaeology, 52. Stockholm. Loe artiklit: siin.

Moora, H. 1929. Die Eisenzeit in Lettland: bis etwa 500. N. Chr. Tafeln zum I. Teil. Tartu-Dorpat.

Moora, H. 1938. Die Eisenzeit in Lettland: bis etwa 500. N. Chr. II. Teil : Analyse. Tartu.

Mägi, M. 2021. Scandinavian chieftains in Saaremaa? Archaeological investigations in Ure, a probable Roman Period sacrificial place. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2020, 73-90. Loe artiklit: siin.

Rau, A. 2014. Spätkaiserzeitlich-frühvölkerwanderungszeitliche Kammergräber der Sætrang-Lilla Jored-Gruppe. – Kammergräber im Barbaricum. Zu Einflüssen und Übergangsphänomenen von der vorrömischen Eisenzeit bis in die Völkerwanderungszeit. Ed. by N. Lau & A. Abegg-Wigg. Wachholtz, 145-166. Loe artiklit: siin.