Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Valjala maalinn
Spiraal.
Valjala maalinn
Püramidaalse otsmikuga ammunooleots, suurima laiusega lehe allosas putkele üleminekul.
Püramidaalse otsmikuga ammunooleots, suurima laiusega lehe allosas putkele üleminekul – Mäesalu tüüp A I. Vrdl sarnased näiteks Varbola linnamäelt (nt AI 3864: 1, 5299: 23, 305). Ammud tulid Baltikumis kasutusele juba 12. sajandi päris lõpus, kuid käesolevasse tüüpi kuuluvad otsmikud dateeritakse Eestis peamiselt 13. sajandi esimesse poolde (Mäesalu 1991). Lätis dateeritakse sellised ammunooleotsad 12. sajandi lõpust kuni 14. sajandi alguseni (Mugurēvičs 2008, 202).
Kirjandus:
Mugurēvičs, Ē. 2008. Viduslaiku ciems un pils Salaspils novadā. Rīga, 112, 202.
Mäesalu, A. 1991. Otepää linnuse ammunooleotsad. – Eds. L. Jaanits & V. Lang. Muinasaja teadus, 1. Agu, Tallinn.
Putkega ammunooleots, raud. Püramidaalse otsmikuga ammunooleots, suurima laiusega lehe allosas putkele üleminekul – Mäesalu tüüp A I. Vrdl sarnased näiteks Varbola linnamäelt (nt AI 3864: 1, 5299: 23, 305). Ammud tulid Baltikumis kasutusele juba 12. sajandi päris lõpus, kuid käesolevasse tüüpi kuuluvad otsikud dateeritakse Eestis peamiselt 13. sajandi esimesse poolde (Mäesalu 1991). Lätis dateeritakse sellised ammunooleotsad 12. sajandi lõpust kuni 14. sajandi alguseni (Mugurēvičs 2008, 202).
Kirjandus:
Mugurēvičs, Ē. 2008. Viduslaiku ciems un pils Salaspils novadā. Rīga, 112, 202.
Mäesalu, A. 1991. Otepää linnuse ammunooleotsad. – Eds. L. Jaanits & V. Lang. Muinasaja teadus, 1. Agu, Tallinn.
Valjala maalinn
Arvatavalt spiraalkäevõru katke, pronks.
Valjala maalinn
Rullotstega hoburaudsõlg. Sellised sõled olid kasutusel pikema perioodi jooksul 9.-14. sajandil, kuid konteksti järgi otsustades peaks see sõlg dateeruma 12.-13. saj.
Rullotstega hoburaudsõlg. Sellised sõled olid kasutusel pikema perioodi jooksul 9.-14. sajandil, kuid konteksti järgi otsustades peaks see sõlg dateeruma 12.-13. saj.
Hammasripats.
Kirjandus:
Luik, H. 2004. Luuesemed hilisrauaaja linnamägedel Lõhavere, Soontagana, Varbola ja Valjala leidude põhjal. – A. Haak, E. Russow, A. Tvauri (Toim.). Linnusest ja linnast: uurimusi Vilma Trummali auks = About hillfort and town: studies in honour of Vilma Trummal (157−188). Tallinn, Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus. (Muinasaja teadus; 14). Loe artiklit: siin.
Valjala maalinn
Pronksnaast, neediaukudega. Dateeritud konteksti järgi.
Pronksnaast, neediaukudega. Dateeritud konteksti järgi.
Luust vurr.
Kirjandus:
Luik, Heidi. 2005. Luu- ja sarvesemed Eesti arheoloogilises leiumaterjalis viikingiajast keskajani. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Ajaloo osakond. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Loe doktoritööd: siin.
Luik, H. 2004. Luuesemed hilisrauaaja linnamägedel Lõhavere, Soontagana, Varbola ja Valjala leidude põhjal. – A. Haak, E. Russow, A. Tvauri (Toim.). Linnusest ja linnast: uurimusi Vilma Trummali auks = About hillfort and town: studies in honour of Vilma Trummal (157−188). Tallinn, Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus. (Muinasaja teadus; 14). Loe artiklit: siin.
Valjala maalinn
Raudese, naaskel või nooleots. Dateeritud leiukonteksti järgi.
