Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Raudlabidas. Sarnased on Eestis leitud näiteks Otepää linnamäelt ja Lehmja asulakohast, kus nad võivad dateeruda üsna pikka perioodi. Neid on peetud nii sepatööga seotud söelabidateks kui ka toiduvalmistamisriistaks (Peets 2003, 170). Väljas Saaremaa muuseumi püsinäitusel.
Kirjandus:
Peets, J. 2003. The Power of Iron. – Muinasaja teadus, 12. Tallinn.
Ripats, rombikujuline. Eestis ja Lätis dateeritakse üldiselt 13. sajandisse ja hilisemaks (Kurisoo 2021, 146-147). Samasugused ripatsid esinevad Kuramaal Dundaga Laukmuiža matustes, mis on dateeritud 13. sajandi teise või 14. sajandi esimesse poolde (Muižnieks & Žeiere 2021, 340). Saaremaa muuseumi püsinäitusel.
Kirjandus:
Muižnieks, V. & Žeiere, I. 2021. Dundagas Laukmuižas 13. – 14. gadsimta senkapi. The 13th-14th Century Cemetery of Dundagas Laukmuiža. – Latvias nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 30. Arheoloģija. Rīga, fig. 104.
Kurisoo, T. 2021. Adornment, self-definition, religion: Pendants of the north-eastern Baltic Sea region, 9th-13th century. – Studien zur Siedlungsgeschichte und Archäologie der Ostseegebiete, Band 19. Hamburg: Wachholz.
Länga
Hoburaudsõlg, pronks. Kantotsad, ornamenditud joonte ja silmakestega. Kaar pealtpoolt soonitud. Sellised sõled on iseloomulikud 13. sajandi laibamatustele, nt. Valjalas ja Karjas.
Hoburaudsõlg, pronks. Kantotsad, ornamenditud joonte ja silmakestega. Kaar pealtpoolt soonitud. Sellised sõled on iseloomulikud 13. sajandi laibamatustele, nt. Valjalas ja Karjas (Mägi et al 2019).
Kirjandus:
Mägi, M. 2019. Late Viking Age burial place and ritual deposits at Lööne, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2018, 67–78.
Kalli
Sõrmus, pronks. Laieneva esiosaga, lahtine. Esiosal põimjoontest ääreornament. Sellised sõrmused on tavapärased Eesti kivikalmetes.
Sõrmus, pronks. Laieneva esiosaga, lahtine. Esiosal põimjoontest ääreornament. Sellised sõrmused on tavapärased Eesti kivikalmetes. Gotlandil on sellised dateeritud 10.-12. sajandisse (Thynmark-Nylén 1998, Taf 143: 24-28; 2006, 158), mis on ilmselt õige ka Saaremaa puhul.
Kirjandus:
Thynmark-Nylén, L. 1998. Die Wikingerzeit Gotlands II, Typentafeln. Stockholm: Kungl. Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien.
Kõiguste
Hoburaudsõlg, pronks. Sirgeks tõmmatud kaar, säilinud üks rullots. Kaare ristlõige romb.
Upa
Mõõk, raud. Käepide kaunistatud hõbetaušeeringuga mustriga, mis koosneb kolmnurksetest motiividest.
Mõõk, raud. Peterseni T-tüüp, dateeritud Skandinaavias 10. sajandi teise poolde (Petersen 1919, 152, 183). Käepide kaunistatud hõbetauśeeringuga mustriga, mis koosneb kolmnurksetest motiividest. Taolised mõõgad olid levinud lisaks Eestile Läti ja Venemaa läänemeresoomlastega asustatud olnud aladel ja Soomes, kus need võib dateerida peamiselt 10., aga vahel ka 11. sajandisse (Moilanen 2015, 153-154; Tomsons 2018, 62-65).
Kirjandus:
Moilanen, M. 2015. Marks of Fire, Value and Faith. Swords with Ferrous Inlays in Finland during the Late Iron Age (ca. 700–1200 AD). Suomen Keskiajan Arkeologian Seura: Turku.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. – Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
Pintsetid, pronks. Kaunistatud põikjoonega. Sarnaseid pintsette on saadud näiteks 5.-6. sajandi matustest Lepnas (Mägi 2004).
Kirjandus:
Mägi, M. 2004. The mortuary house at Lepna on Southern Saaremaa. – Archaeological Fieldworks in Estonia 2003. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 45-60.
Upa
Rõngassõlg, pronks. Nn. hansasõlg, mis Eestis dateeritakse 13.-14. sajandisse.
Rõngassõlg, pronks. Nn. hansasõlg, mis Eestis dateeritakse 13.-14. sajandisse (Reidla 2012, 96). Selliseid sõlgi leitakse Eestis varakristlikest laibamatustega kalmistutest, kuid mitte kivikalmetest (Laul, Valk 2014, 104). Need on levinud ka 13.-14. sajandi kristlikes kalmistutes Lätis, näiteks Kuramaal, kus need dateeritakse 13. sajandi teisest poolest 15. sajandi alguseni (Vaska 2017, 57).
Kirjandus:
Laul, S., Valk, H. 2014. Siksälä kalme, I. Muistis ja ajalugu. Tartu ülikool: Tartu.
Reidla, J. 2012. Eesti ehtekultuur muinasajast uusajani. Schenkenberg, Tallinn.
Vaska, B. 2017. Rotas un ornaments Latvijā no 13.gs. līdz 18.gs. vidum. Latvijas Nacionālais vēstures muzejs. Rīga.
Upa
Keekandja, Saaremaa-pärane, pronks. Poolovaalne, ornamenditud kontsentrilistest ringidest ornamendiga. Võimalik, et on olnud hõbetatud.
Keekandja, Saaremaa-pärane, pronks. Poolovaalne, ornamenditud kontsentrilistest ringidest ornamendiga. Võimalik, et on olnud hõbetatud. Tegemist on Saaremaale tüüpilise keekandjaga, mida leidub ka Põhja- ja Lääne-Eestis, üksikuid eksemplare ka ümbritsevatel aladel. Neid on nii põletus- kui ka laibamatustes, sageli koos saaremaa-tüüpi ehtenõeltega. Kuigi varem dateeritud juba 11. sajandisse, olid ilmselt kasutusel põhiliselt 12.-13. sajandil (Mägi 2002, 105; Spirĝis 2008, 144-145).
Kirjandus:
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002. . Loe raamatut: siin. Vaata arheoloogiliste kaevamiste jooniseid: siin.
Spirģis, R. 2008. Bruņrupuču saktas ar krūšu važiņrotām un lībiešu kultūras attīstība Daugavs lejtecē 10.-13. gadsimtā. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
