Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Viltina
Kaksikkooniliste mooninuppotstega hoburaudsõlg koos laieneva keskosaga spiraalsõrmusega, vasesulam.
Hoburaudsõlg, kaksikkooniliste mooninuppotstega vasesulam. Selliste nuppudega sõled olid levinud lisaks Saaremaale eriti Kuramaal, liivlaste aladel ja Ojamaal, kus need dateeritakse 10.–11. sajandisse (Mägi 2002, 100–101; Vaska 2019, 198).
Laieneva keskosaga spiraalsõrmus, vasesulam. Sellised spiraalsõrmused olid levinud Ida-Läänemere rannikualadel ning Loode-Venemaal. Soome materjali põhjal otsustades olid laia keskkeermega spiraalsõrmused kasutusel 7.-11. sajandini (Lehtosalo-Hilander 1982, 122-128; Mägi 2002, 108). Eestis leitakse neid enasti 10.-11. sajandi muististelt, sest 7.-9. sajandi muistised, eriti kalmed, on vähesed või puuduvad hoopis.
Lehtosalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Vaska, B. 2019. Rotas un ornaments Latvijā no bronzas laikmeta līdz 13. gadsimtam. Latvijas Nacionālais vēstures muzejs. Rīga.
Viltina
Kaksikkooniliste mooninuppotstega hoburaudsõlg, vasesulam.
Hoburaudsõlg, kaksikkooniliste mooninuppotstega vasesulam. Selliste nuppudega sõled olid levinud lisaks Saaremaale eriti Kuramaal, liivlaste aladel ja Ojamaal, kus need dateeritakse 10.–11. sajandisse (Mägi 2002, 100–101; Vaska 2019, 198).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Vaska, B. 2019. Rotas un ornaments Latvijā no bronzas laikmeta līdz 13. gadsimtam. Latvijas Nacionālais vēstures muzejs. Rīga.
Ese, vasesulam. Hoburaudsõle nõel?
Viltina
Jämenevate pasunakujuliste otstega hoburaudsõlg, vasesulam.
Jämenevate pasunakujuliste otstega hoburaudsõlg, vasesulam. Võimalik, et imporditud Kuramaalt, kus selliseid võib leida 11.-13. sajandi matustest (Griciuvienė 2009, 317, 339).
Griciuvienė, E. (prepared by) 2009. Kuršiai. Genties kultūra laidosenos duomenimis. Baltų archeologijos paroda. Katalogas. The Curonians. Tribe Culture According to the Burial Data. Baltic Archaeological Exhibition. Catalogue. Lietuvos nacionalis muziejus, Latvijas Nacionālais vēstures muzejs, Vilnius – Riga.
Viltina
Pikkade rullotstega hoburaudsõlg koos laieneva keskosaga spiraalsõrmusega, hõbe.
Pikkade rullotstega hoburaudsõlg, hõbe. Lame harjaga kaar. Sellise kaarega hoburaudsõled on Ojamaal ja Soomes dateeritud juba 11.-12. sajandisse (Carlsson 1988, 75), kuid Eestis esinevad need eelkõige 12.-13. sajandisse dateeritud aaretes (Tõnisson 1962, 217-219; Pauts 1995, 49).
Laieneva keskosaga spiraalsõrmus, vasesulam. Sellised spiraalsõrmused olid levinud Ida-Läänemere rannikualadel ning Loode-Venemaal. Soome materjali põhjal otsustades olid laia keskkeermega spiraalsõrmused kasutusel 7.-11. sajandini (Lehtosalo-Hilander 1982, 122-128; Mägi 2002, 108). Eestis leitakse neid enasti 10.-11. sajandi muististelt, sest 7.-9. sajandi muistised, eriti kalmed, on vähesed või puuduvad hoopis.
Tõnisson, E. 1962. Eesti aardeleiud. Muistsed kalmed ja aarded. Arheoloogiline kogumik II. Tallinn, 182–274.
Lehtosalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Carlsson, A. 1988. Vikingatida ringspännen fran Gotland. (Stockholm Studies in Archaeology 8.)
Pauts, H. 1995. Lääne-Eesti hoburaudsõled (8.-13. sajand). Tartu Ülikool, Filosoofia teaduskond, Arheoloogia õppetool. Diplomitöö, Tallinn.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Viltina
Kaksikkooniliste mooninuppotstega hoburaudsõle nupp, vasesulam.
Kaksikkooniliste mooninuppotstega hoburaudsõlge nupp, vasesulam. Selliste nuppudega sõled olid levinud lisaks Saaremaale eriti Kuramaal, liivlaste aladel ja Ojamaal, kus need dateeritakse 10.–11. sajandisse (Mägi 2002, 100–101; Vaska 2019, 198).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002.
Vaska, B. 2019. Rotas un ornaments Latvijā no bronzas laikmeta līdz 13. gadsimtam. Latvijas Nacionālais vēstures muzejs. Rīga.
Nuppotstega hoburaudsõlg, vasesulam. Selliseid sõlgi leidub põletusmatustega kivikalmetes, kus need võivad kuuluda juba 12. sajandisse. Rohkem on nuppotstega sõled levinud laibamatustes ja juhuleidudena. Siksälä kalmes on need dateeritud, sõltuvalt kaare kujust, 13.-15. sajandini (Valk & Laul 2014, 102-103).
Valk, H. & Laul, S. 2014. Siksälä kalme I: Muistis ja Ajalugu. Tartu ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Tallinn.
