Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Kantotstega hoburaudsõlg, hõbe. Kaare ristlõige romb, kaar pahaga, nõel laiakannaline. Sellised sõled dateeritakse Eestis peamiselt 13. sajandi esimesse poolde, neid on leitud muuhulgas 13. sajandi laibamatustest (Pauts 1997, 197; vt. ka Valk et al. 2018, fig. 12).
Pauts, H.1997. Pahaga hoburaudsõled Eestis. – Eesti Ajaloomuuseum. Töid ajaloo alalt, I. Tallinn, 79–115.
Valk, H., Kivirüüt, A., Rammo, R., Ots, M., Ratas, J. 2018. Archaeological investigations on Ala-Kõrtsi cemetery in Urvaste parish centre in Võrumaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2017, 97–110.
Hoburaudsõlg, vasesulam. Sõle kaar on põiki soonitud. Selliseid sõlgi leitakse peamiselt 13.-14. sajandisse kuuluvatest laibamatustega kalmistutest ja vaid harva põletusmatustega kivikalmetest. Karja kalmistul on selline sõlg 13. sajandi teise poolde kuuluvas matuses (Mägi 2002, Pl. 125: 1–2), kuid Siksäläs on sellised ka 14. sajandi matustes (Valk et al 2014) leitud sõlgedega.
Mägi, M. 2002. At the crossroads of space and time: graves, changing society and ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn.
Valk, H., Ratas, J., Laul, S. 2014. Siksälä kalme II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu Ülikool: Tartu.
Nuppotstega hoburaudsõlg, vasesulam. Kaare ristlõige romb. Selliseid sõlgi leidub põletusmatustega kivikalmetes, kus need võivad kuuluda juba 12. sajandisse. Rohkem on nuppotstega sõled levinud laibamatustes ja juhuleidudena. Siksälä kalmes on need dateeritud, sõltuvalt kaare kujust, 13.-15. sajandini (Valk & Laul 2014, 102-103).
Valk, H. & Laul, S. 2014. Siksälä kalme I: Muistis ja Ajalugu. Tartu ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Tallinn.
Nuppotstega hoburaudsõlg, vasesulam. Kaare ristlõige romb. Selliseid sõlgi leidub põletusmatustega kivikalmetes, kus need võivad kuuluda juba 12. sajandisse. Rohkem on nuppotstega sõled levinud laibamatustes ja juhuleidudena. Siksälä kalmes on need dateeritud, sõltuvalt kaare kujust, 13.-15. sajandini (Valk & Laul 2014, 102-103).
Valk, H. & Laul, S. 2014. Siksälä kalme I: Muistis ja Ajalugu. Tartu ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Tallinn.
Hoburaudsõlg, vasesulam. Jämenevad pasunakujulised otsad. Võimalik, et imporditud Kuramaalt, kus selliseid võib leida 11.-13. sajandi matustest (Griciuvienė 2009, 317, 339).
Griciuvienė, E. (prepared by) 2009. Kuršiai. Genties kultūra laidosenos duomenimis. Baltų archeologijos paroda. Katalogas. The Curonians. Tribe Culture According to the Burial Data. Baltic Archaeological Exhibition. Catalogue. Lietuvos nacionalis muziejus, Latvijas Nacionālais vēstures muzejs, Vilnius – Riga.
Kantotstega hoburaudsõlg, vasesulam. Kaare ristlõige romb, kaar hundihammasornamendiga, nõel laiakannaline. Sellised sõled on väga levinud Eesti põletusmatustega kivikalmetes (vt. nt. Pauts 1997, 197; Mägi 2002; Mandel 2017), kuid ka laibamatustes, seega võib need dateerida kuni 13. sajandi keskpaigani.
Pauts, H. 1997. Pahaga hoburaudsõled Eestis. – Eesti Ajaloomuuseum. Töid ajaloo alalt, I. Tallinn, 79–115.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Hoburaudsõlg, vasesulam. Kaare ristlõige romb.
Nuppotstega hoburaudsõlg, vasesulam. Selliseid sõlgi leidub põletusmatustega kivikalmetes, kus need võivad kuuluda juba 12. sajandisse. Rohkem on nuppotstega sõled levinud laibamatustes ja juhuleidudena. Siksälä kalmes on need dateeritud, sõltuvalt kaare kujust, 13.-15. sajandini (Valk & Laul 2014, 102-103).
Valk, H. & Laul, S. 2014. Siksälä kalme I: Muistis ja Ajalugu. Tartu ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Tallinn.
Negatiivne väärtus viitab ajale enne Kristust.