Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Hoburaudsõle kantots, vasesulam. Sellised sõled on väga levinud Eesti põletusmatustega kivikalmetes (vt. nt. Pauts 1997, 197; Mägi 2002; Mandel 2017), kuid ka laibamatustes, seega võib need dateerida kuni 13. sajandi keskpaigani.
Pauts, H. 1997. Pahaga hoburaudsõled Eestis. – Eesti Ajaloomuuseum. Töid ajaloo alalt, I. Tallinn, 79–115.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Rullotstega hoburaudsõlg, vasesulam. Otsad kaarest laiemad, kaare ristlõige kolmnurkne. Selliseid sõlgi on leitud eriti Saare- ja Läänemaalt. Need dateeritakse 11. sajandisse, vahel ka 12. sajandi esimesse poolde (Carlsson 1988, 18, 75; Pauts 1995, 31).
Carlsson, A. 1988. Vikingatida ringspännen fran Gotland. (Stockholm Studies in Archaeology 8.)
Pauts, H. 1995. Lääne-Eesti hoburaudsõled (8.-13. sajand). Tartu Ülikool, Filosoofia teaduskond, Arheoloogia õppetool. Diplomitöö, Tallinn.
Hoburaudsõlg, vasesulam. Tähtotstega hoburaudsõled on levinud nii Mandri-Eestis kui saartel (Mägi-Lõugas 1994, 481). Lisaks leidub erineva vormiga tähtotstega hoburaudsõlgi Lätis (nt. Zariņa 2006, 281), Leedus (nt. Shiroukhov 2019, 60, 64), Venemaal (nt. Седова 1981, 84) ja Ojamaal (nt. Thunmark-Nylen 1998, tahv. 95–99). Võimalik, et need tulid kasutusele juba 10. sajandil.
Mägi-Lõugas, M. 1994. Eesti viikingiaegsed hoburaudsõled ja nende ornament. Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused, 1994, 43, 465–484).
Седова, М. В. 1981. Ювелирные изделия древнего Новгорода (Х–XV вв.). Академия Наук СССР. Издательцтво “Наука”, Москва.
Thunmark-Nylen, L. 1998. Die Wikingerzeit Gotlands. II. Typentafeln. Almqvist & Wiksell, Stockholm.
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Tvauri, A. 2014. Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu.
Shiroukhov, R. 2019. AMS 14C Dating of the Cremated Human Bones and Funer Fuel of the Western Balts. In Theory and Practice. – Archaeologica Lithuania 20, 40–74.
Kantotstega hoburaudsõlg, vasesulam. Kaare ristlõige romb. Sellised sõled on väga levinud Eesti põletusmatustega kivikalmetes (vt. nt. Pauts 1997, 197; Mägi 2002; Mandel 2017), kuid ka laibamatustes, seega võib need dateerida kuni 13. sajandi keskpaigani.
Pauts, H. 1997. Pahaga hoburaudsõled Eestis. – Eesti Ajaloomuuseum. Töid ajaloo alalt, I. Tallinn, 79–115.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Rullotstega hoburaudsõlg, vasesulam. Kaar lame. Selliseid sõlgi on teada lisaks põletusmatustega kivikalmetele ka 13. sajandi laibamatustest, näiteks Saaremaal Karjas ja Põhja-Eestis Padas.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002.
Viltina
Lühikeste otsarullidega hoburaudsõlg, vasesulam.
Lühikeste otsarullidega hoburaudsõlg, vasesulam. Sellised sõled olid balti aladel levinud pikema aja vältel 8.–14. sajandil (Vaska 2017, 26; 2019, 201). Eestis võib varaseimad sellise kujuga sõled dateerida praegustel andmetel 9. sajandisse, kuid neid leidub ka veel 13. sajandi laibamatustes (Mägi-Lõugas 1994, 473; Mägi 2002, 100).
Mägi-Lõugas, M. 1994. Eesti viikingiaegsed hoburaudsôled ja nende ornament. – Teaduste Akadeemia Toimetised, Humanitaar- ja Sotsiaalteadused 1994, 43: 4, 465-484.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002.
Vaska, B. 2017. Rotas un ornaments Latvijā no 13.gs. līdz 18.gs. vidum. Latvijas Nacionālais vēstures muzejs. Rīga.
Vaska, B. 2019. Rotas un ornaments Latvijā no bronzas laikmeta līdz 13. gadsimtam. Latvijas Nacionālais vēstures muzejs. Rīga.
Hoburaudsõlg, vasesulam. Kaare ristlõige kuusnurk.
Viltina
Lameda nuppotsaga hoburaudsõlg, vasesulam.
Lameda nuppotsaga hoburaudsõlg, vasesulam. Kaare alumisel küljel süvend. Tõenäoliselt kuulub 12.-13. sajandisse.
