Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Hoburaudsõlg, vasesulam. Kaare ristlõige ümmargune.
Hoburaudsõlg, vasesulam. Kaare ristlõige romb. Sellised sõled on väga levinud Eesti põletusmatustega kivikalmetes (vt. nt. Mägi 2002; Mandel 2017), kuid ka laibamatustes, seega võib need dateerida kuni 13. sajandi keskpaigani.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Kantotstega hoburaudsõlg, vasesulam. Kaare ristlõige romb, kaar hundihammasornamendiga, nõel laiakannaline. Sellised sõled on väga levinud Eesti põletusmatustega kivikalmetes (vt. nt. Pauts 1997, 197; Mägi 2002; Mandel 2017), kuid ka laibamatustes, seega võib need dateerida kuni 13. sajandi keskpaigani.
Pauts, H. 1997. Pahaga hoburaudsõled Eestis. – Eesti Ajaloomuuseum. Töid ajaloo alalt, I. Tallinn, 79–115.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Kantotstega hoburaudsõlg, vasesulam. Kaare ristlõige romb, kaar hundihammasornamendiga, nõel laiakannaline. Sellised sõled on väga levinud Eesti põletusmatustega kivikalmetes (vt. nt. Pauts 1997, 197; Mägi 2002; Mandel 2017), kuid ka laibamatustes, seega võib need dateerida kuni 13. sajandi keskpaigani.
Pauts, H. 1997. Pahaga hoburaudsõled Eestis. – Eesti Ajaloomuuseum. Töid ajaloo alalt, I. Tallinn, 79–115.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.
Viltina
Nuppotstega hoburaudsõle nupp, vasesulam.
Nuppotstega hoburaudsõle nupp, vasesulam. Selliseid sõlgi leidub põletusmatustega kivikalmetes, kus need võivad kuuluda juba 12. sajandisse. Rohkem on nuppotstega sõled levinud laibamatustes ja juhuleidudena. Siksälä kalmes on need dateeritud, sõltuvalt kaare kujust, 13.-15. sajandini (Valk & Laul 2014, 102-103).
Valk, H. & Laul, S. 2014. Siksälä kalme I: Muistis ja Ajalugu. Tartu ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Tallinn.
Viltina
Pikkade rullotstega hoburaudsõlg, vasesulam.
Pikkade rullotstega hoburaudsõlg, vasesulam. Lame harjaga kaar. Sellise kaarega hoburaudsõled on Ojamaal ja Soomes dateeritud juba 11.-12. sajandisse (Carlsson 1988, 75), kuid Eestis esinevad need eelkõige 12.-13. sajandisse dateeritud aaretes (Tõnisson 1962, 217-219; Pauts 1995, 49).
Tõnisson, E. 1962. Eesti aardeleiud. Muistsed kalmed ja aarded. Arheoloogiline kogumik II. Tallinn, 182–274.
Carlsson, A. 1988. Vikingatida ringspännen fran Gotland. (Stockholm Studies in Archaeology 8.)
Pauts, H. 1995. Lääne-Eesti hoburaudsõled (8.-13. sajand). Tartu Ülikool, Filosoofia teaduskond, Arheoloogia õppetool. Diplomitöö, Tallinn.
Ese, vasesulam. Liiliakujuliste otstega hoburaudsõle katke?
Viltina
Lühikeste otsarullidega hoburaudsõlg, vasesulam.
Lühikeste otsarullidega hoburaudsõlg, vasesulam. Sellised sõled olid balti aladel levinud pikema aja vältel 8.–14. sajandil (Vaska 2017, 26; 2019, 201). Eestis võib varaseimad sellise kujuga sõled dateerida praegustel andmetel 9. sajandisse, kuid neid leidub ka veel 13. sajandi laibamatustes (Mägi-Lõugas 1994, 473; Mägi 2002, 100).
Mägi-Lõugas, M. 1994. Eesti viikingiaegsed hoburaudsôled ja nende ornament. – Teaduste Akadeemia Toimetised, Humanitaar- ja Sotsiaalteadused 1994, 43: 4, 465-484.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002.
Vaska, B. 2017. Rotas un ornaments Latvijā no 13.gs. līdz 18.gs. vidum. Latvijas Nacionālais vēstures muzejs. Rīga.
Vaska, B. 2019. Rotas un ornaments Latvijā no bronzas laikmeta līdz 13. gadsimtam. Latvijas Nacionālais vēstures muzejs. Rīga.
