Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Ure
Esemekatke, raud. Lame pulk, mille küljes tagasipöörduv laiemast raudlehest klamber.
Ure
Ambsõlg, pronks. Ülemine osa puudu. Jalg nõelakojaks tagasi painutatud ja nelja tiiru traadina ümber kaare mässitud. Selle all, kaare jala poole kuldplateeringu jälgi.
Ambsõlg, pronks. Ülemine osa puudu. Jalg nõelakojaks tagasi painutatud ja nelja tiiru traadina ümber kaare mässitud. Selle all, kaare jala poole kuldplateeringu jälgi. Sellised sõled olid Eestis levinud eelkõige 2.-3. sajandil, aga võivad dateeruda ka 4.-5. sajandisse (Rohtla 2005, 123 jj). Kuramaal dateeritakse taolisi siiski eelkõige 2.-3. sajandiga (Tautaviśius 1968, 131-13; Griciuvienė 2009, 33, 46).
Kirjandus:
Griciuvienė, E (prepared by). 2009. Kuršiai. Genties kultūra laidosenos duomenimis. Baltų archeologijos paroda. Katalogas. The Curonians. Tribe Culture According to the Burial Data. Baltic Archaeological Exhibition. Catalogue. Vilnius –Riga.
Rohtla, M.-L. 2005. Crossbow fibula as a reflection of social status and relations. – Culture and Material Culture. Interarchaeologia, 1. Ed. by V. Lang. Tartu – Riga – Vilnius, 121–145.
Tautavićius, A (ed.) 1968. Lietuvos archeologiniai paminklai. Lietuvos pajūrio I-VII a. kapinynas. Vilnius.
Ure
Esemekatke, raud. Ümmarguse ristlõikega, peaosa lame, ilustatud kontsentriliste ringidega.
Esemekatke, raud. Ümmarguse ristlõikega, peaosa lame, ilustatud kontsentriliste ringidega.
Ure
Noa katke, raud. Osa rootsust ja terast. Rootsu ristlõige lame nelinurk. Tera ristlõige kolmnurkne, selja paksus 4 mm.
Noa katke, raud. Osa rootsust ja terast. Rootsu ristlõige lame nelinurk. Tera ristlõige kolmnurkne, selja paksus 4 mm.
Raudeseme (noa?) katke.
Ure
Raudpulk, kõver.
Ure
Hõbeplateeringu tükk. Peal ornament, mis koosneb kolmest kahekordsest ringist, ääres väikeste ringikeste vöönd.
Hõbeplateeringu tükk. Peal ornament, mis koosneb kolmest kahekordsest ringist, ääres väikeste ringikeste vöönd.
Ure
Popellerikujulise naastu katke, pronks. Naast on olnud murdunud osaga kinnitunud vöö allserva külge.
Paralleelid mujalt:
Mõõgavöö naastud Ejsbølgård D relvaleius (Andersen 2003, 251, fig. 8. Photo Hadersel Museum/ Steen Hendriksen).
Vöö Nydami männipuupaadist (Jørgensen & Petersen 2003, 267, fig. 8; photo National Museum/ John Lee).
Popellerikujulise naastu katke, pronks. Naast on olnud murdunud osaga kinnitunud vöö allserva külge.
Vt. ka Ure leiud SM10862: 1, 4, 90, 117.
Propellerikujulised rippnaastud vööde küljes on germaanipärased, kuid Rooma mõjutustega. Nendega on kaunistatud Taanis Nydami ohverduskohas männipuust paadi juurest leitud nn. ohvitseride mõõgavööd. Väga sarnased vöökaunistused, hõbeda ja kullatisega kaetud, on Ejsbøli ohverduses, näiteks D relvaleius, 250-300 pKr (Andersen 2003, 251-253).
Propellerikujuliste naastudega kaunistatud mõõgavöösid on leitud ka mujalt ohverdamiskohtadest, näiteks Ölandi saarelt Skedemossest (Monikander 2010, 46) ja Lõuna-Skandinaavia eliidimatustest, näiteks kamberhaudadest Lilla Joredis (Rootsi), Lærkenfeldis (Taani) ja Sætrangis (Norra) (Rau 2014).
Baltikumis oli propellerikujulisi naaste seni teada kahest leiukohast: Lõuna-Eestist Kambjast ja Põhja-Lätist Lejas-Kleperisest (Moora 1929, pl. XXX: 14; 1938, 477). Urest on neid leitud viis. Lähtudes eespool nimetatud paralleelidest võis nendega samasse vöösse kuuluda ka naast SM10862:9. Ure propellerikujulised naastud esindavad kaht erinevat suurust, mis võib viidata sellele, et ohverdatud vöid on olnud kaks.
Propellerikujuliste naastudega kaunistatud vööd, kui naastud on hõbedast või hõbeplateeringuga, loetakse kuuluvaks relvaleidudesse ohverdatud sõjavägede juhtidele.
Kirjandus:
Andersen, H. Chr. H. 2003. Nye undersøgelser i Ejsbøl mose. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 246–256.
Jørgensen, E. & Petersen, P. V. 2003. Nydam mose – nye fund og iagttagelser. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 258–294.
Monikander, A. 2010. Våld och vatten. Våtmarkskult vid Skedemosse under järnåldern. – Stockholms Studies in Archaeology, 52. Stockholm. Loe artiklit: siin.
Moora, H. 1929. Die Eisenzeit in Lettland: bis etwa 500. N. Chr. Tafeln zum I. Teil. Tartu-Dorpat.
Moora, H. 1938. Die Eisenzeit in Lettland: bis etwa 500. N. Chr. II. Teil : Analyse. Tartu.
Mägi, M. 2021. Scandinavian chieftains in Saaremaa? Archaeological investigations in Ure, a probable Roman Period sacrificial place. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2020, 73-90. Loe artiklit: siin.
Rau, A. 2014. Spätkaiserzeitlich-frühvölkerwanderungszeitliche Kammergräber der Sætrang-Lilla Jored-Gruppe. – Kammergräber im Barbaricum. Zu Einflüssen und Übergangsphänomenen von der vorrömischen Eisenzeit bis in die Völkerwanderungszeit. Ed. by N. Lau & A. Abegg-Wigg. Wachholtz, 145-166. Loe artiklit: siin.
Ure
Raudeseme katke (odaotsa putkest?). Kumer plaat. Putke läbimõõt oleks sel juhul ca 2,5 cm.
Raudeseme katke (odaotsa putkest?). Kumer plaat. Putke läbimõõt oleks sel juhul ca 2,5 cm.
