Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Valjala maalinn
Spiraal.
Valjala maalinn
Luust vurr.
Luust vurr.
Kirjandus:
Luik, H. 2004. Luuesemed hilisrauaaja linnamägedel Lõhavere, Soontagana, Varbola ja Valjala leidude põhjal. – A. Haak, E. Russow, A. Tvauri (Toim.). Linnusest ja linnast: uurimusi Vilma Trummali auks = About hillfort and town: studies in honour of Vilma Trummal (157−188). Tallinn, Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus. (Muinasaja teadus; 14). Loe artiklit: siin.
Meisel.
Valjala maalinn
Pakseneva keskosaga põiki soonitud sõrmus, pronks.
Pakseneva keskosaga põiki soonitud sõrmus, pronks. Väga levinud sõrmuse tüüp Eesti saartel, mida leitakse nii põletusmatustega kivikalmetest kui ka laibamatustest. Võib-olla oli kasutusel juba 12. sajandil (Mägi 2002, 109).
Kirjandus:
Mägi, M.; Malve, M. & Toome, T. 2019. Early Christian burials at Valjala churchyard, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia, 2018, 93−118, 109. Loe artiklit: siin.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002. Loe raamatut: siin. Vaata arheoloogiliste kaevamiste jooniseid: siin.
Valjala maalinn
Käevõru, pronks. Mitmest traadist keeratud käevõrud dateeritakse 12.–13. sajandisse ning on peamiselt levinud Eesti mandriosas, eriti Põhja-Eesti arheoloogilises materjalis.
Käevõru, pronks. Mitmest traadist keeratud käevõrud dateeritakse 12.–13. sajandisse ning on peamiselt levinud Eesti mandriosas, eriti Põhja-Eesti arheoloogilises materjalis (Valk & Laul 2014, 118). Neid on leitud palju ka vadjalaste ja isurite aladelt ning Novgorodist (Mägi 2002, 106). Kuna sellised käevõrud esinevad peamiselt laibamatustes ja üksnes harva põletusmatustes, võeti need tõenäoliselt kasutusele 12. sajandi päris lõpus.
Kirjandus:
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002. Loe raamatut: siin. Vaata arheoloogiliste kaevamiste jooniseid: siin.
Laul, S., Valk, H. 2014. Siksälä kalme, I. Muistis ja ajalugu. Tartu ülikool: Tartu.
Valjala maalinn
Jäänael, raud.
Valjala maalinn
Luunõel.
Valjala maalinn
Õmblusnõel.
Valjala maalinn
Luisk.
