Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Savinõukild.
Valjala maalinn
Ammunooleots, raud. Püramidaalse otsmikuga ammunooleots, mis saavutab oma suurima laiuse lehe allosas putkele üleminekul,
Ammunooleots, raud. Püramidaalse otsmikuga ammunooleots, mis saavutab oma suurima laiuse lehe allosas putkele üleminekul – Mäesalu tüüp AI. Ammud tulid Baltikumis kasutusele juba 12. sajandi päris lõpus, kuid käesolevasse tüüpi kuuluvad otsikud dateeritakse Eestis peamiselt 13. sajandi esimesse poolde (Mäesalu 1991). Lätis dateeritakse sellised ammunooleotsad 12. sajandi lõpust kuni 14. sajandi alguseni (Mugurēvičs 2008, 202).
Kirjandus:
Mäesalu, A. 1991. Otepää linnuse ammunooleotsad. Eds. L. Jaanits & V. Lang. (Muinasaja teadus, 1). Agu, Tallinn.
Mugurēvičs, Ē. 2008. Viduslaiku ciems un pils Salaspils novadā. Rīga, 112, 202.
Savinõukild.
Valjala maalinn
Käevõru, pronks. Mitmest traadist keeratud käevõrud dateeritakse 12.–13. sajandisse ning on peamiselt levinud Eesti mandriosas, eriti Põhja-Eesti arheoloogilises materjalis.
Käevõru, pronks. Mitmest traadist keeratud käevõrud dateeritakse 12.–13. sajandisse ning on peamiselt levinud Eesti mandriosas, eriti Põhja-Eesti arheoloogilises materjalis (Valk & Laul 2014, 118). Neid on leitud palju ka vadjalaste ja isurite aladelt ning Novgorodist (Mägi 2002, 106). Kuna sellised käevõrud esinevad peamiselt laibamatustes ja üksnes harva põletusmatustes, võeti need tõenäoliselt kasutusele 12. sajandi päris lõpus.
Kirjandus:
Mägi, M. 2002. At the crossroads of space and time: graves, changing society and ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn. Loe raamatut: siin. Vaata arheoloogiliste kaevamiste jooniseid: siin.
Valk, H. & Laul, S. 2014. Siksälä kalme I: Muistis ja Ajalugu. Tartu ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Tallinn.
Valjala maalinn
Nael/neet.
Valjala maalinn
Servatükk, käsitsikeraamika. Samasuguseid nõusid on leitud nt Varbola, Pöide ja Soontagana linnuselt.
Servatükk, käsitsikeraamika. Samasuguseid nõusid on leitud nt Varbola, Pöide ja Soontagana linnuselt.
Kirjandus:
Tvauri, A. 2005. Eesti hilisrauaaja savinõud. – Muinasaja teadus, 16. Tartu-Tallinn, 60-61, joonis 38: 1. Loe artiklit: siin.
Valjala maalinn
Servatükk, käsitsikeraamika. Samasuguseid nõusid on leitud nt Varbola, Pöide ja Soontagana linnuselt.
Servatükk, käsitsikeraamika. Samasuguseid nõusid on leitud nt Varbola, Pöide ja Soontagana linnuselt.
Kirjandus:
Tvauri, A. 2005. Eesti hilisrauaaja savinõud. – Muinasaja teadus, 16. Tartu-Tallinn, 72-78. Loe artiklit: siin.
Hoburaudsõle nõel, pronks.
Valjala maalinn
Spiraalkäevõru katke, pronks, ornamenditud.
