Andmebaas
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud artefaktid Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Enamik Saaremaa arheoloogilistest leidudest asuvad Saaremaa Muuseumi kogus ja Tallinna Ülikooli Teaduskogus.
Täiendame seda tasapisi aina enamate leidudega ja loodame, et sellest saab kasulik tööriist kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele!
Mullutu
Ripats, pr. Kõrge trapetsi kujuline, kohrutatud ornamendiga. Sarnaseid on leitud Kuramaalt ja Semgalliast.
Leiuaeg: 9. sajand – 13. sajandi algus.
Loe rohkem:
The Semigallians = Griciuvienė, E. (prepared by) Žiemgaliai. Baltų archeologijos paroda. Katalogas. The Semigallians. Baltic Archaeological Exhibition. Catalogue. Lietuvos nacionalis muziejus, Latvijas Vēstures muzejs, Vilnius – Riga, 114.
Mullutu
Hoburaudsõlg, pr. Fassettotsad, kaare ristlõige lame kuusnurk, nõel kitsakannaline.
Esimene foto: Jaana Ratas.
Loe rohkem:
Mägi-Lõugas, M. (1994). Eesti viikingiaegsed hoburaudsõled ja nende ornament. Eesti TA Toim. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused 43, 4 (465-484). Loe artiklit: siin.
Mullutu
Hoburaudsõlg, rullotstega, ristlõige rombjas, nõel kitsakannaline, pr.
Esimene foto: Jaana Ratas.
Loe rohkem:
Mägi, M. (2002). At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland, lk 100. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste kaevamiste joonised on leitavad: siin.
Mägi-Lõugas, M. (1994). Eesti viikingiaegsed hoburaudsõled ja nende ornament. Eesti TA Toim. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused 43, 4 (465-484). Loe artiklit: siin.
Mullutu
Hoburaudsõlg, pr. Ebamäärase kujuga kantotsad, kaare keskel kahe mõikaga ääristatud pahk. Nõel laiakannaline.
Loe rohkem:
Pauts, H. 1997. Pahaga hoburaudsõled Eestis. (Töid ajaloo alalt, I.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 79-115.
Mullutu
Hoburaudsõlg, pr. Mooninuppotsad, kaare ristlõige ümmargune. Kitsakannaline nõel.
Loe rohkem:
Mägi, M. (2002). At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland, lk 100-101. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste kaevamiste joonised on leitavad: siin.
Mullutu
Hoburaudsõlg, pr. Rullotsad, kaarest veidi laiemad, kaare ristlõige lame ristkülik, nõel kitsakannaline. Kaarel hundihammastest ornament. Veidi sarnaseid, kuigi ilma hundihammasornamendita, on leitud Saaremaalt näiteks Karja kalmistust. Samasugune sõlg on leitud Gotlandilt När’ist SHM 15022.
Foto: Jaana Ratas.
Loe rohkem:
Mägi, M. (2002). At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. Tallinn: Ajaloo Instituut, Tallinn/Center of Baltic Studies, Gotland. Loe kogu teost: siin. Arheoloogiliste kaevamiste joonised on leitavad: siin.
Thunmark-Nylén, L. 1998. Die Wikingerzeit Gotlands, II. Typentafeln. Stockholm.
Mullutu
Hoburaudsõlg, pr. Stiliseeritud liiliakujuliste otstega, kaar pseudotordeeritud, nõel laiakannaline.
Foto: Jaana Ratas.
Loe rohkem:
Valk, H.; Ratas, J. & Laul, S. 2014. Siksälä kalme, II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu, 64, 157, 188, 217.
Mullutu
Esemekatke, kilbikujulise esiosaga sõrmusest, pr. Sõrmusekilbi säilinud osas näha lohkudest ja kriipsudest ornament.
Loe rohkem:
Valk, H.; Ratas, J. & Laul, S. 2014. Siksälä kalme, II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu.
Mullutu
Rõngaspeaga ehtenõel, pr. Pea ristlõige lame teravovaal. Kael ja aas kolmnurkse ristlõikega (lame külg ees), ääristatud pahkadega, kaunistatud siksakjoontega. Läbi aasa pronksrõngas. Samasugune rõngaspeaga nõel oli näiteks Keila peitleius. Tegemist on Ranniku-Eestile, Soome ja Läti rannikualadele iseloomuliku ehtetüübiga.
Esimene foto: Jaana Ratas.
Loe rohkem:
Mägi, M. (1997). Eesti merovingi- ja viikingiaegsed rinnanõelad – võõrapärased ja omad. Estonian Journal of Archaeology, 1, 26−83. Loe artiklit: siin.
