Andmebaas
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud artefaktid Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Enamik Saaremaa arheoloogilistest leidudest asuvad Saaremaa Muuseumi kogus ja Tallinna Ülikooli Teaduskogus.
Täiendame seda tasapisi aina enamate leidudega ja loodame, et sellest saab kasulik tööriist kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele!
Foto: Jaana Ratas.
Foto: Jaana Ratas.
Foto: Jaana Ratas.
Ure
Hõbedatükk, sulanud.
Ure
Ambsõle kaar, hõbe + kuld + raud. Nõelakoja moodustab tagasipainutatud jalaosa, mis on traadina mässitud kuue keermena kaare keskosa ümber. Kaare pea on ümmarguse ristlõikega, selles olnud augus on näha spiraaltelje raudpulga jäänused. Sõlel on neljas kohas kahest hõbedast rõngasgarnituurist ja nende vahelisest kuldplateeringust ornament. Kuldplateeringutel on olnud kohrutatud ornament. Jala alumise osa kuldplateeringul võib eristada pisikest linnu pea kujutist ja kahte diagonaalset kriipsu. Sellest järgmisel on diagonaalsed kohrutatud joonekesed ning kaks linnu kujutist. Veel järgmisel on kujutatud lindu, mille kõrval on keskmisest rõngast ja seda ümbritsevatest ovaalikestest õie kujutis. Kõige pealpoolsemal plateeringul on näha linnu kujutist ning selle all diagonaalsetest triipudest vööndit. Tegemist on Eestile iseloomuliku sõletüübiga, mõneti erandlik on vaid kuldplateeringute kohrutatud ornament (tavaliselt on tegu võrkmustriga).
Ambsõle kaar, hõbe + kuld + raud. Nõelakoja moodustab tagasipainutatud jalaosa, mis on traadina mässitud kuue keermena kaare keskosa ümber. Kaare pea on ümmarguse ristlõikega, selles olnud augus on näha spiraaltelje raudpulga jäänused. Sõlel on neljas kohas kahest hõbedast rõngasgarnituurist ja nende vahelisest kuldplateeringust ornament. Kuldplateeringutel on olnud kohrutatud ornament. Jala alumise osa kuldplateeringul võib eristada pisikest linnu pea kujutist ja kahte diagonaalset kriipsu. Sellest järgmisel on diagonaalsed kohrutatud joonekesed ning kaks linnu kujutist. Veel järgmisel on kujutatud lindu, mille kõrval on keskmisest rõngast ja seda ümbritsevatest ovaalikestest õie kujutis. Kõige pealpoolsemal plateeringul on näha linnu kujutist ning selle all diagonaalsetest triipudest vööndit. Tegemist on Eestile iseloomuliku sõletüübiga, mõneti erandlik on vaid kuldplateeringute kohrutatud ornament (tavaliselt on tegu võrkmustriga). Leedu Kuramaal on sarnaseid sõlgi dateeritud juba 2.-3. sajandisse (Tautavićius 1968, 141), kuid tõenäolisemalt on tegu 4.-5. sajandisse kuuluva sõlega (Rohtla 2005, 126-127).
Kirjandus:
Rohtla, M.-L. 2005. Crossbow fibula as a reflection of social status and relations. – Culture and Material Culture. – Interarchaeologia, 1. Ed. by V. Lang. Tartu – Riga – Vilnius, 121–145.
Tautavićius, A. (ed.) 1968. Lietuvos archeologiniai paminklai. Lietuvos pajūrio I-VII a. kapinynas. Vilnius.
Ure
Ambsõlg, pronks ja raud. Spiraalteljest säilinud vaid väike jupp. Kaar lameda ristlõikega, nõelahoidja valatud.
Viimane pilt: Jaana Ratas
Ambsõlg, pronks ja raud. Spiraalteljest säilinud vaid väike jupp. Kaar lameda ristlõikega, nõelahoidja valatud. Kuigi valatud jalaga sõled tulid Eestis ilmselt kasutusele juba 3. sajandil, võib antud sõlg pärineda ka perioodist alates 4. sajandi lõpp kuni 6. sajand (Rohtla 2005, 127 jj).
Kirjandus:
Rohtla, M.-L. 2005. Crossbow fibula as a reflection of social status and relations. – Culture and Material Culture. – Interarchaeologia, 1. Ed. by V. Lang. Tartu – Riga – Vilnius, 121–145.
Paralleelid mujalt:
Mõõgavöö naastud Ejsbølgård D relvaleius (Andersen 2003, 251, fig. 8. Photo Hadersel Museum/ Steen Hendriksen).
Vöö Nydami männipuupaadist (Jørgensen & Petersen 2003, 267, fig. 8; photo National Museum/ John Lee).
Propellerikujuline naast, pronks.
Vt. ka Ure leiud SM10862: 1, 4, 33, 117.
Propellerikujulised rippnaastud vööde küljes on germaanipärased, kuid Rooma mõjutustega. Nendega on kaunistatud Taanis Nydami ohverduskohas männipuust paadi juurest leitud nn. ohvitseride mõõgavööd. Väga sarnased vöökaunistused, hõbeda ja kullatisega kaetud, on Ejsbøli ohverduses, näiteks D relvaleius, 250-300 pKr (Andersen 2003, 251-253).
Propellerikujuliste naastudega kaunistatud mõõgavöösid on leitud ka mujalt ohverdamiskohtadest, näiteks Ölandi saarelt Skedemossest (Monikander 2010, 46) ja Lõuna-Skandinaavia eliidimatustest, näiteks kamberhaudadest Lilla Joredis (Rootsi), Lærkenfeldis (Taani) ja Sætrangis (Norra) (Rau 2014).
Baltikumis oli propellerikujulisi naaste seni teada kahest leiukohast: Lõuna-Eestist Kambjast ja Põhja-Lätist Lejas-Kleperisest (Moora 1929, pl. XXX: 14; 1938, 477). Urest on neid leitud viis. Lähtudes eespool nimetatud paralleelidest võis nendega samasse vöösse kuuluda ka naast SM10862:9. Ure propellerikujulised naastud esindavad kaht erinevat suurust, mis võib viidata sellele, et ohverdatud vöid on olnud kaks.
Propellerikujuliste naastudega kaunistatud vööd, kui naastud on hõbedast või hõbeplateeringuga, loetakse kuuluvaks relvaleidudesse ohverdatud sõjavägede juhtidele.
Kirjandus:
Andersen, H. Chr. H. 2003. Nye undersøgelser i Ejsbøl mose. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 246–256.
Jørgensen, E. & Petersen, P. V. 2003. Nydam mose – nye fund og iagttagelser. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 258–294.
Monikander, A. 2010. Våld och vatten. Våtmarkskult vid Skedemosse under järnåldern. Stockholms Studies in Archaeology, 52. Stockholm. Loe artiklit: siin.
Moora, H. 1929. Die Eisenzeit in Lettland: bis etwa 500. N. Chr. Tafeln zum I. Teil. Tartu-Dorpat.
Moora, H. 1938. Die Eisenzeit in Lettland: bis etwa 500. N. Chr. II. Teil : Analyse. Tartu.
Mägi, M. 2021. Scandinavian chieftains in Saaremaa? Archaeological investigations in Ure, a probable Roman Period sacrificial place. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2020, 73-90. Loe artiklit: siin.
Rau, A. 2014. Spätkaiserzeitlich-frühvölkerwanderungszeitliche Kammergräber der Sætrang-Lilla Jored-Gruppe. – Kammergräber im Barbaricum. Zu Einflüssen und Übergangsphänomenen von der vorrömischen Eisenzeit bis in die Völkerwanderungszeit. Ed. by N. Lau & A. Abegg-Wigg. Wachholtz, 145-166. Loe artiklit: siin.
Ure
Hõbetatud propellerikujuline pronksnaast, kahes tükis. Nn. kahekordse propellerikujulise naastu üks neljandik. Ühel küljel näha hõbeplateeringu jäänused, millel olnud ka ornament: punktjoon ning ümara osa peal peene äärejoon.
Paralleelid mujalt:
Mõõgavöö naastud Ejsbølgård D relvaleius (Andersen 2003, 251, fig. 8. Photo Hadersel Museum/ Steen Hendriksen).
Vöö Nydami männipuupaadist (Jørgensen & Petersen 2003, 267, fig. 8; photo National Museum/ John Lee).
Hõbetatud propellerikujuline pronksnaast, kahes tükis. Nn. kahekordse propellerikujulise naastu üks neljandik. Ühel küljel näha hõbeplateeringu jäänused, millel olnud ka ornament: punktjoon ning ümara osa peal peene äärejoon.
Vt. ka Ure leiud SM10862: 4, 33, 90, 117.
Propellerikujulised rippnaastud vööde küljes on germaanipärased, kuid Rooma mõjutustega. Nendega on kaunistatud Taanis Nydami ohverduskohas männipuust paadi juurest leitud nn. ohvitseride mõõgavööd. Väga sarnased vöökaunistused, hõbeda ja kullatisega kaetud, on Ejsbøli ohverduses, näiteks D relvaleius, 250-300 pKr (Andersen 2003, 251-253).
Propellerikujuliste naastudega kaunistatud mõõgavöösid on leitud ka mujalt ohverdamiskohtadest, näiteks Ölandi saarelt Skedemossest (Monikander 2010, 46) ja Lõuna-Skandinaavia eliidimatustest, näiteks kamberhaudadest Lilla Joredis (Rootsi), Lærkenfeldis (Taani) ja Sætrangis (Norra) (Rau 2014).
Baltikumis oli propellerikujulisi naaste seni teada kahest leiukohast: Lõuna-Eestist Kambjast ja Põhja-Lätist Lejas-Kleperisest (Moora 1929, pl. XXX: 14; 1938, 477). Urest on neid leitud viis. Lähtudes eespool nimetatud paralleelidest võis nendega samasse vöösse kuuluda ka naast SM10862:9. Ure propellerikujulised naastud esindavad kaht erinevat suurust, mis võib viidata sellele, et ohverdatud vöid on olnud kaks.
Propellerikujuliste naastudega kaunistatud vööd, kui naastud on hõbedast või hõbeplateeringuga, loetakse kuuluvaks relvaleidudesse ohverdatud sõjavägede juhtidele.
Kirjandus:
Andersen, H. Chr. H. 2003. Nye undersøgelser i Ejsbøl mose. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 246–256.
Jørgensen, E. & Petersen, P. V. 2003. Nydam mose – nye fund og iagttagelser. – Sejrens triumf. Norden i skyggen af det romerske imperium. Ed. by L. Jørgensen, B. Storgaard & L. Gebauer Thomsen. København, 258–294.
Monikander, A. 2010. Våld och vatten. Våtmarkskult vid Skedemosse under järnåldern. Stockholms Studies in Archaeology, 52. Stockholm. Loe artiklit: siin.
Moora, H. 1929. Die Eisenzeit in Lettland: bis etwa 500. N. Chr. Tafeln zum I. Teil. Tartu-Dorpat.
Moora, H. 1938. Die Eisenzeit in Lettland: bis etwa 500. N. Chr. II. Teil : Analyse. Tartu.
Mägi, M. 2021. Scandinavian chieftains in Saaremaa? Archaeological investigations in Ure, a probable Roman Period sacrificial place. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2020, 73-90. Loe artiklit: siin.
Rau, A. 2014. Spätkaiserzeitlich-frühvölkerwanderungszeitliche Kammergräber der Sætrang-Lilla Jored-Gruppe. – Kammergräber im Barbaricum. Zu Einflüssen und Übergangsphänomenen von der vorrömischen Eisenzeit bis in die Völkerwanderungszeit. Ed. by N. Lau & A. Abegg-Wigg. Wachholtz, 145-166. Loe artiklit: siin.
