Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Odaots, raud. Putkega, rombja lehega. Sellised odaotsad dateeritakse Lätis 13.-14. sajandisse, eriti perioodi peale 13. sajandi keskpaika, kuigi Euroopas levisid sarnased odaotsad juba 12. sajandi lõpus (Brūzis 2012, 74-75). Sarnaseid on Saaremaalt saadud näiteks Rahu kalmest, kus need on varem dateeritud 11. sajandisse (Mägi 2002, Pl. XII, XV), aga on tõenäoliselt hilisemad. 12. sajandi lõpp – ca 1300.
Kirjandus:
Brūzis, R. 2012.14.-16. gadsimta tuvcīņas ieroči Rīgā. – Sēna Rīga, 7. Pētījumi pilsētas arheoloģijā un vēsturē. Latvijas vēstures institūta apgāds: Rīga, 64-94.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002. Loe raamatut: siin. Vaata arheoloogiliste kaevamiste jooniseid: siin.
Peitli või meisli katke.
Meisel.
Valjala maalinn
Viskeodaots lühikese rombja lehe ja allosas pakseneva pika kaelaga, raud.
Viskeodaots lühikese rombja lehe ja allosas pakseneva pika kaelaga, raud. Konteksti järgi võib daterida peamiselt 12.-13. sajandisse, kuid Brūzise avates olid sellised rombilised lehed iseloomulikud 14. sajandi viskeodaotstele (Brūzis 2016, 120-121, tahv. I XIV).
Kirjandus:
Brūzis R. 2016. Tuvcīņas ieroči Latvijā 14.–16. gadsimtā. – Rīga: Latvijas vēstures institūta apgāds.
Needi seibide toorik, raud. Sigtunas on taolisi leide seostatud laevaehitusega (Edberg 2013).
Kirjandus:
Edberg, R. 2013. Subterranean Maritime Archaeology in Sigtuna, Sweden: Excavated evidence of Viking Age boat building and repair. – International Journal of Nautical Archaeology 42(1), 196-204.
Ristikujuline ripats. Tuuli Kurisoo tüpologiseeringu järgi alatüüp B1.5.1, milliseid on muuhulgas leitud peamiselt 13. sajandisse kuuluvalt Pada laibamatustega kalmistult (nt. matus XXV). Haruldane alatüüp, mida seni on leitud vaid Eestist (Kurisoo 2021, 62-63).
Kirjandus:
Kurisoo, T. 2021. Adornment, self-definition, religion: Pendants of the north-eastern Baltic Sea region, 9th-13th century. Studien zur Siedlungsgeschichte und Archäologie der Ostseegebiete, Band 19. Hamburg: Wachholz.
Valjala maalinn
Kantotstega hoburaudsõlg, pronks. Ornamenditud. Tüüpiline Eesti ehe peamiselt 12. sajandil.
Kantotstega hoburaudsõlg, pronks. Ornamenditud. Tüüpiline Eesti ehe peamiselt 12. sajandil.
Kirjandus:
Pauts, H. 1997. Pahaga hoburaudsõled Eestis. (Töid ajaloo alalt, I.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 79-115.
Valjala maalinn
Käevõru, pronks. Mitmest traadist keeratud käevõrud dateeritakse 12.–13. sajandisse ning on peamiselt levinud Eesti mandriosas, eriti Põhja-Eesti arheoloogilises materjalis.
Käevõru, pronks. Mitmest traadist keeratud käevõrud dateeritakse 12.–13. sajandisse ning on peamiselt levinud Eesti mandriosas, eriti Põhja-Eesti arheoloogilises materjalis (Valk & Laul 2014, 118). Neid on leitud palju ka vadjalaste ja isurite aladelt ning Novgorodist (Mägi 2002, 106). Kuna sellised käevõrud esinevad peamiselt laibamatustes ja üksnes harva põletusmatustes, võeti need tõenäoliselt kasutusele 12. sajandi päris lõpus.
Kirjandus:
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002. Loe raamatut: siin. Vaata arheoloogiliste kaevamiste jooniseid: siin.
Laul, S., Valk, H. 2014. Siksälä kalme, I. Muistis ja ajalugu. Tartu ülikool: Tartu.
Valjala maalinn
Käevõru, pronks. Mitmest traadist keeratud käevõrud dateeritakse 12.–13. sajandisse ning on peamiselt levinud Eesti mandriosas, eriti Põhja-Eesti arheoloogilises materjalis.
Käevõru, pronks. Mitmest traadist keeratud käevõrud dateeritakse 12.–13. sajandisse ning on peamiselt levinud Eesti mandriosas, eriti Põhja-Eesti arheoloogilises materjalis (Valk & Laul 2014, 118). Neid on leitud palju ka vadjalaste ja isurite aladelt ning Novgorodist (Mägi 2002, 106). Kuna sellised käevõrud esinevad peamiselt laibamatustes ja üksnes harva põletusmatustes, võeti need tõenäoliselt kasutusele 12. sajandi päris lõpus.
Kirjandus:
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002. Loe raamatut: siin. Vaata arheoloogiliste kaevamiste jooniseid: siin.
Laul, S., Valk, H. 2014. Siksälä kalme, I. Muistis ja ajalugu. Tartu ülikool: Tartu.
