Andmebaas
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud artefaktid Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Enamik Saaremaa arheoloogilistest leidudest asuvad Saaremaa Muuseumi kogus ja Tallinna Ülikooli Teaduskogus.
Täiendame seda tasapisi aina enamate leidudega ja loodame, et sellest saab kasulik tööriist kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele!
Valjala
Ripats, pronks. Rombikujuline, ornamenditud sõõrikestest joontega, üks ots joontega profileeritud.
Ripats, pronks. Rombikujuline, ornamenditud sõõrikestest joontega, üks ots joontega profileeritud. Sarnased on rombikujulise keskosaga ristripatsid, mis nt Siksäläs on dateeritud 14.-15. sajandisse (Valk et al 2014, 79, 103, 197, 298).
Kirjandus:
Valk, H., Ratas, J., Laul, S. 2014. Siksälä kalme II. Matuste ja leidude kataloog. Tartu Ülikool: Tartu.
Lõve/Sakla
Kuljused, 2, raud. Kandilised, suure aasaga. Ilmselt valjaste küljest. Sellised leiud on tavalised muinasaja lõpu kivikalmetes.
Kuljused, 2, raud. Kandilised, suure aasaga. Ilmselt valjaste küljest. Sellised leiud on tavalised muinasaja lõpu kivikalmetes.
Kalli
Hoburaudsõle nupp, pronks. Fassettots, tahud ääristatud siksakjoontega.
Hoburaudsõle nupp, pronks. Fassettots, tahud ääristatud siksakjoontega.
Kirjandus:
Mägi-Lôugas, M. 1994. Eesti viikingiaegsed hoburaudsôled ja nende ornament. – Teaduste Akadeemia Toimetised, Humanitaar- ja Sotsiaalteadused 1994, 43: 4, 465-484.
Kõiguste
Hoburaudsõlg, pronks. Sirgeks tõmmatud kaar, säilinud üks rullots. Kaare ristlõige romb.
Laheküla
Liiliakujuliste otstega hoburaudsõle katke, pronks.
Liiliakujuliste otstega hoburaudsõle katke, pronks. Selliseid on teada Kuramaa keskaegsetest laibamatustest ning need dateeritakse 14. sajandi teisest poolest kuni 15. sajandi kolmanda veerandini (Vaska 2017, 62-64).
Kirjandus:
Vaska, B. 2017. Rotas un ornaments Latvijā no 13.gs. līdz 18.gs. vidum. Latvijas Nacionālais vēstures muzejs. Rīga.
Laheküla
Hoburaudsõle katke, pronks. Poolik kaar ja ebakorrapärane lame ots. Kesk- või varauusaegne.
Kalli
Ambsõle katke, raud ja hõbe. Kahekordne rõngasgarnituur ja nende sees raudpulk, mis on plateeritud hõbedaga. Ilmselt kaarest.
Ambsõle katke, raud ja hõbe. Kahekordne rõngasgarnituur ja nende sees raudpulk, mis on plateeritud hõbedaga. Ilmselt kaarest. 5.-6. sajand, võib-olla ka 4. sajand (Rohtla 2005).
Kirjandus:
Rohtla, M.-L. 2005. Crossbow Fibula as a Reflection of Social Status and Relations. – Culture and Material Culture. Interarchaeologia, 1. Ed. by V. Lang. Tartu – Riga – Vilnius, 121-145.
Kalli
Sõrmus, pronks. Laieneva esiosaga, lahtine. Esiosal põimjoontest ääreornament. Sellised sõrmused on tavapärased Eesti kivikalmetes.
Sõrmus, pronks. Laieneva esiosaga, lahtine. Esiosal põimjoontest ääreornament. Sellised sõrmused on tavapärased Eesti kivikalmetes. Gotlandil on sellised dateeritud 10.-12. sajandisse (Thynmark-Nylén 1998, Taf 143: 24-28; 2006, 158), mis on ilmselt õige ka Saaremaa puhul.
Kirjandus:
Thynmark-Nylén, L. 1998. Die Wikingerzeit Gotlands II, Typentafeln. Stockholm: Kungl. Vitterhets Historie och Antikvitets Akademien.
Mullutu
Kantotstega hoburaudsõlg, pronks. Kaarel pahk, nõel laiakannaline.
Foto: Jaana Ratas.
Kantotstega hoburaudsõlg, pronks. Kaarel pahk, noel laiakannaline. 12. sajandi lõpp – 13. sajand.
Loe rohkem:
Pauts, H. 1997. Pahaga hoburaudsõled Eestis. (Töid ajaloo alalt, I.) Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 79-115.
