Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Valjala maalinn
Arvatavalt noakujulise teraga viskeodaotsa katke, raud, rootsu tipp.
Arvatavalt noakujulise teraga viskeodaotsa katke, raud, rootsu tipp.
Kirjandus:
Peets, J. & Valt, J. 2011. Ühest rauaaja lõpu relvast Saarmaal, mandri-Eestis ja naaberpiirkondades. – Saaremaa Muuseum, kaheaastaraamat 2009–2010 (3–29). Saaremaa Muuseum, Kuressaare.
Valjala maalinn
Vööpannal, pronks. Ümmarguse esiosaga naistepannal. Need olid vöö mõlemas otsas ning kinnitati omavahel näiteks raud- või pronkskonksu abil.
Vööpannal, pronks. Ümmarguse esiosaga naistepannal. Need olid vöö mõlemas otsas ning kinnitati omavahel näiteks raud- või pronkskonksu abil. Tüüpilised peamiselt 13. sajandi laibamatustele Saaremaal ja Ranniku-Eestis (Mägi et al. 2019, 97; Lõhmus et al. 2018), kuid leiduvad harva ka põletusmatustega kivikalmetes.
Kirjandus:
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002. Loe raamatut: siin. Vaata arheoloogiliste kaevamiste jooniseid: siin.
Mägi, M.; Malve, M. & Toome, T. (2019). Early Christian burials at Valjala churchyard, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2018, 93−118. Loe artiklit: siin.
Luust vurr.
Kirjandus:
Luik, H. 2004. Luuesemed hilisrauaaja linnamägedel Lõhavere, Soontagana, Varbola ja Valjala leidude põhjal. – Toim. A. Haak, E. Russow & A. Tvauri. Linnusest ja linnast. Uurimusi Vilma Trummali auks. Muinasaja teadus, 14. Tallinn, Tartu, 157–188.
Luik, H. 2005. Luu- ja sarvesemed Eesti arheoloogilises leiumaterjalis viikingiajast keskajani. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Ajaloo osakond. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Loe doktoritööd: siin.
Valjala maalinn
Neet, raud. Saaremaa muuseumi püsinäitusel.
Valjala maalinn
Ammunooleots, rootsuga, raud. Neid on leitud mitmelt poolt keskaegsetelt linnustelt ja 2012. aastal ka näiteks Haapsalust Mängu tänavalt.
Ammunooleots, rootsuga, raud. Neid on leitud mitmelt poolt keskaegsetelt linnustelt ja 2012. aastal ka näiteks Haapsalust Mängu tänavalt (Russow & Allmäe 2013). Mäesalu on dateerinud need Eestis 13. sajandi esimesse poolde, kuna neid on leitud linnamägedelt, mida ta seostab kirjalikest allikatest teada olevate piiramistega (Mäesalu 1991, 174-175). Lätis dateeritakse need 13. sajandi teise ja 14. sajandi esimesse poolde (Mugurēvičs 2008, 192, 202, Griciuvienė 2005, 202), Venemaal 13.-15. sajandisse (Medvedev 1966, 116, tahv 31: 28).
Kirjandus:
Медведев А.Ф. 1966. Ручное метательное оружие (Лук и стрелы, самострел). VIII–XIV вв. М.: Наука6.
Mäesalu, A. 1991. Otepää linnuse ammunooleotsad. Eds. L. Jaanits & V. Lang. (Muinasaja teadus, 1). Agu, Tallinn.
Griciuvienė, E. (prepared by) 2005. Žiemgaliai. Baltų archeologijos paroda. Katalogas. The Semigallians. Baltic Archaeological Exhibition. Catalogue. Vilnius – Riga, Lietuvos nacionalis muziejus; Latvijas Vēstures muzejs.
Mugurēvičs, Ē. 2008. Viduslaiku ciems un pils Salaspils novadā. Rīga, 112, 202.
Russow, E. & Allmäe, R. 2013. From a suburban pasture to the urban cemetery – recent fieldwork in north-western corner of medieval Haapsalu. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2012, 217-232.
Suruluku võti, raud. Ümmarguse võtmekeelega võti, mis kuulub Kolchini gruppi A, mis dateeritakse Novgorodi leidude põhjal 10.–12. sajandisse (Колчин 1959, 78–80). Samasse aega dateeritakse sellised võtmed Lätis (Mugurēvičs 2008, 89).
Kirjandus:
Колчин, Б. А. 1959. Железообрабатывающее ремесло Новгорода Великого. Материалы и исследования по археологуу СССР 2: 65, 7–120.
Mugurēvičs, Ē. 2008. Viduslaiku ciems un pils Salaspils novadā, Rīga.
Valjala maalinn
Liimeister või nahaparkimise tööriist.
Liimeister või nahaparkimise tööriist (Vasks 2010). Dateeritud leiukonteksti järgi.
Kirjandus:
Vasks, A. 2010. Slīmests vai ādu apstrādes rīks. – Latvijas Vēstures Institūta Žurnāls, 2, 5–13.
Trapetsikujuline kamm. Selliseid on Eestis leitud Tartust ja Otepäält, Lätis Riiast (Luik 1998, 49-55; Tilko 2000). Peamiselt näivad kuuluvat 13. sajandisse, võib-olla ka 12. sajandisse.
Kirjandus:
Luik, H. 1998. Muinas- ja keskaegsed luukammid Eestis. Muinasaja teadus, 6. Tallinn.
Tilko, S. 2000. Rīgas 12.- 14. gadsimta viengabala kaula ķemmes. – Senā Rīga 2, 101-112.
Valjala maalinn
Kett koos S-kujulise konksuga, pronks.
