Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra; Niinesalu-Moon, Maris; Rannaäär, Karin; Leiman, Lisanna Lee. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Käsitsikeraamika, kaunistatud võreornamendiga. Selline võremustriga keraamika oli iseloomulik Loode- ja Lääne-Eestile ning Saaremaale.
Käsitsikeraamika, kaunistatud võreornamendiga. Selline võremustriga keraamika oli iseloomulik Loode- ja Lääne-Eestile ning Saaremaale. 11.-12. sajand (Tvauri 2005, 92-101).
Kirjandus:
Tvauri, A. 2005. Eesti hilisrauaaja savinõud. – Muinasaja teadus, 16. Tartu-Tallinn.
Käevõru katke, pronks. Ilmselt õõneskumerast kitsenevate otstega käevõrust, nagu on leitud 13. sajandi laibamatustest Saaremaal. Tüüpilise ornamendiga katke.
Käevõru katke, pronks. Ilmselt õõneskumerast kitsenevate otstega käevõrust, nagu on leitud 13. sajandi laibamatustest Saaremaal (Mägi et al 2019, 97). Tüüpilise ornamendiga katke.
Kirjandus:
Mägi, M.; Malve, M. & Toome, T. 2019. Early Christian burials at Valjala churchyard, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2018, 93−118.
Hoburaudsõle katke, pronks. Poolik kaar ja ebakorrapärane lame ots. Kesk- või varauusaegne.
Pannal, raud. Ruudukujulise raamiga. Tõenäoliselt 12.-14. sajand, aga võib olla ka hilisemast ajast.
Pannal, raud. Ruudukujulise raamiga. Tõenäoliselt 12.-14. sajand, aga võib olla ka hilisemast ajast.
Liiliakujuliste otstega hoburaudsõle katke, pronks.
Liiliakujuliste otstega hoburaudsõle katke, pronks. Selliseid on teada Kuramaa keskaegsetest laibamatustest ning need dateeritakse 14. sajandi teisest poolest kuni 15. sajandi kolmanda veerandini (Vaska 2017, 62-64).
Kirjandus:
Vaska, B. 2017. Rotas un ornaments Latvijā no 13.gs. līdz 18.gs. vidum. Latvijas Nacionālais vēstures muzejs. Rīga.
Vöökett, pronks. Koosneb 68 suuremast rõngast, mida omavahel ühendavad peamiselt kuudisekujulised vahelülid. Rõngaste läbimõõt on ±3 cm, osadele on lükitud spiraalid. Rõngaste küljes ripub 7 cm pikkuste kettide küljes 12 väikest kerakujulist ja neljaharulist kuljust ja üks ristripats.
Vöökett, pronks. Koosneb 68 suuremast rõngast, mida omavahel ühendavad peamiselt kuudisekujulised vahelülid. Rõngaste läbimõõt on ±3 cm, osadele on lükitud spiraalid. Rõngaste küljes ripub 7 cm pikkuste kettide küljes 12 väikest kerakujulist ja neljaharulist kuljust ja üks ristripats. Ristripats kuulub samasse tüüpi ristripatsitega, mida on leitud näiteks Varbola linnusest ja Kaberla laibamatustega kalmistult (Kurisoo 2013, joon. 23:59), Saaremaalt viimati Mullutu sadamakohast (Mägi 2021). See kuulub 13. sajandisse. Vööketi ühes otsas oli ümara esiosaga lame pannal.
Vööketi kogupikkus 2,41 m. Samasuguseid vöökette on leitud mitmetest 13. sajandi laibamatustest, Saaremaalt eriti Valjala kiriku juurest (Mägi et al 2019).
Kirjandus:
Kurisoo, T. 2013. Hilisrauaaegsed ristripatsid ja ristimärgiga rinnalehed Eestis. Magistritöö. Tartu.
Mägi, M. 2021. Viking Age and Medieval harbour site at Mullutu in southern Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2020. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 107-120.
Mägi, M.; Malve, M. & Toome, T. 2019. Early Christian burials at Valjala churchyard, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2018, 93−118.
Mõõgatupe otsik, pronks. Otsik on azhuurne, üsna robustse töötlusega.
Mõõgatupe otsik, pronks. Otsik on azhuurne, üsna robustse töötlusega. Täpset vastet sellele pole õnnestunud leida, Lätis ja Leedus näivad need igal juhul puuduvat (Tomsons 2018; Kazakevićius 1992). Võimalik, et otsik kuulub keskaega nagu enamik muidki ümbruskonnast saadud leide.
Kirjandus:
Kazakevićius, V. 1992. Sword shapes from Lithuania. – Die Kontakte zwischen Ostbaltikum und Skandinavien im frühen Mittelalter. Acta Universitatis Stockholmiensis, Studia Baltica Stockholmiensia. Stockholm, 91-107.
Tomsons, A. 2018. Zobeni Latvijas teritorijā no 7. līdz 16. gadsimtam. – Latvijas nacionālā vēstures muzeja raksti nr. 27. Rīga.
Kannus, raud. Kannus on katki ja tugevasti roostes, kuid ilmselt on tegemist tüübiga, millel on ogadega ketas.
Kannus, raud. Ogadega ketas. Säilinud kuju järgi võib kannuse dateerida 1300-1340 AD (Ellis 2004, 137-138).
Kirjandus:
Ellis, M. A. 2004. Spurs and spur-fittings. – The Medieval Horse and its Equipment c. 1150-c. 1450). Ed. By J. Clark, J. Boydell Press.
Vähksõlg, pronks ja raud. Kaunistatud joonte ja kahe silmaga. Kaareosa rombikujuline, nõel rauast. Vähksõlgi peetakse üldiselt soomepärasteks, seetõttu on tegemist Saaremaal haruldase leiuga.
‘ 
Vähksõlg, pronks ja raud. Kaunistatud joonte ja kahe silmaga. Kaareosa rombikujuline, nõel rauast. Vähksõlgi peetakse üldiselt soomepärasteks, seetõttu on tegemist Saaremaal haruldase leiuga. Soomes dateeritakse taolised sõled perioodi 550-800 AD, kuid suuruse (pikkus vaid veidi üle 4 cm), kuju (peaosa on peaaegu sirge) ja ornamendi (silmakesed ilmuvad nende sõlgede ornamenti üldjuhul 7. sajandil) järgi otsustades võiks Lahetaguse sõlg kuuluda kas 6. sajandi teise või 7. sajandi I poolde (Ranta 1996, 38). Võimalik, et tegu on eraldi alatüübiga, millele on täpset vastet raske leida.
Kirjandus:
Ranta, H. 1996. The Finds. – Purhonen, P. (ed). Vainionmäki – A Merovingian Period Cemetery in Laitila, Finland. National Board of Antiquities, Helsinki, 36-72.
Sihtasutus Osiliana uurib ja tutvustab Saaremaa arheoloogilist ja ajaloolist pärandit.
Sinu annetus aitab kaasa uutele uuringutele, arheoloogilistele kaevamistele ja muudele välitöödele ning uurimistulemuste avalikkusele kättesaadavaks tegemisele.
Meie tegevust on võimalik toetada, tehes ülekanne sihtasutuse kontole:
NIMI: SA Osiliana
IBAN: EE422200221074581431
