Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Kaaluvihid, 4, vasesulam ja raud. Sellised on Lätis dateeritud 12. sajandi lõppu ning 13. sajandisse (Berga, 2017, 73).
Berga, T. 2017. The distribution and chronology of traiding equipment in present-day Latvia in the tenth to thirteenth centuries. – Archaeologia Baltica, 24, 59-77.
Võrdõlgsed kangkaalud, vasesulam. Nii Eesti kui Läti arheoloogilises materjalis ilmusid sellised kaalud 10. sajandi lõpul ning need olid kasutusel kuni 13. sajandini (Berga 2017, 62). Kaalusid kasutati tavaliselt hõbeda kaalumiseks (Laul & Tamla 2014, 39).
Berga, T. 2017. The distribution and chronology of trading equipment in present-day Latvia in the tenth to thirteenth centuries. – Archaeologica Baltica, 24: 59–77.
Laul, S. & Tamla, Ü. 2014. Peitleid Lõhavere linnamäelt: Käsitöö- ja ehtevakk 13. sajandi algusest. (Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad 10). Õpetatud Eesti Selts, Tartu–Tallinn.
Keekandja, Saaremaa-pärane, vasesulam. Poolovaalne, osaliselt sulanud. Tegemist on Saaremaale tüüpilise keekandjaga, mida leidub ka Põhja- ja Lääne-Eestis, üksikuid eksemplare ka ümbritsevatel aladel. Neid leitakse nii põletus- kui ka laibamatustest, sageli koos Saaremaa-tüüpi nõeltega. Sarnaseid keekandjaid on teada ka Lätist liivlaste alalt, kus need sageli esinevad matustes koos teiste Saaremaa-päraste esemetega (Spirĝis 2008, 144-145). Kuigi varem dateeritud juba 11. sajandisse, olid ilmselt kasutusel põhiliselt 12.-13. sajandil (Mägi 2002, 105).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002.
Spirģis, R. 2008. Bruņrupuču saktas ar krūšu važiņrotām un lībiešu kultūras attīstība Daugavs lejtecē 10.-13. gadsimtā. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Keekandja, Saaremaa-pärane, vasesulam. Poolovaalne. Tegemist on Saaremaale tüüpilise keekandjaga, mida leidub ka Põhja- ja Lääne-Eestis, üksikuid eksemplare ka ümbritsevatel aladel. Neid leitakse nii põletus- kui ka laibamatustest, sageli koos Saaremaa-tüüpi nõeltega. Sarnaseid keekandjaid on teada ka Lätist liivlaste alalt, kus need sageli esinevad matustes koos teiste Saaremaa-päraste esemetega (Spirĝis 2008, 144-145). Kuigi varem dateeritud juba 11. sajandisse, olid ilmselt kasutusel põhiliselt 12.-13. sajandil (Mägi 2002, 105).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002.
Spirģis, R. 2008. Bruņrupuču saktas ar krūšu važiņrotām un lībiešu kultūras attīstība Daugavs lejtecē 10.-13. gadsimtā. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Keekandja, Saaremaa-pärane, vasesulam. Poolovaalne, ornamenditud kontsentrilistest ringidest ornamendiga. Võimalik, et on olnud hõbetatud. Tegemist on Saaremaale tüüpilise keekandjaga, mida leidub ka Põhja- ja Lääne-Eestis, üksikuid eksemplare ka ümbritsevatel aladel. Neid leitakse nii põletus- kui ka laibamatustest, sageli koos Saaremaa-tüüpi nõeltega. Sarnaseid keekandjaid on teada ka Lätist liivlaste alalt, kus need sageli esinevad matustes koos teiste Saaremaa-päraste esemetega (Spirĝis 2008, 144-145). Kuigi varem dateeritud juba 11. sajandisse, olid ilmselt kasutusel põhiliselt 12.-13. sajandil (Mägi 2002, 105).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002.
Spirģis, R. 2008. Bruņrupuču saktas ar krūšu važiņrotām un lībiešu kultūras attīstība Daugavs lejtecē 10.-13. gadsimtā. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Rinnakee otsaplaat, vasesulam. Sellised otsaplaadid olid levinud peamiselt Saaremaal ja Ranniku-Eestis, aga ka liivi aladel ning Põhja-Kuramaal. Neid leidub rohkesti liivlaste laibamatustes, kus need dateeritakse perioodi 950–1150 (Zariņa 2006, 363; Spirģis 2008, 427). Enamik näib siiski pärinevat 11. sajandist (Mägi 2019, 75). Liivi laibamatuste põhjal otsustades kinnitati otsaplaadiga kee täiendavalt rinnaesisele.
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Spirģis, R. 2008. Bruņrupuču saktas ar krūšu važiņrotām un lībiešu kultūras attīstība Daugavs lejtecē 10.-13. gadsimtā. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Mägi, M. 2019. Late Viking Age burial place and ritual deposits at Lööne, Saaremaa. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2018, 67–78.
Keekandja, vasesulam. Sellise kujuga keekandjaid nimetatakse nii poolovaalseteks keekandjateks kui ka segmendi- ehk luunulakujulisteks keekandjateks. Läti Salaspils Laukskola kalmistu materjalis esinevad poolovaalsed keekandjad koos 10.–11. sajandisse dateeritavate rinnanõeltega (Zarina 2006, 259–261).
Zariņa, A. 2006. Salaspils Laukskolas kapulauks 10.–13. gadsimts. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Keekandja, Saaremaa-pärane, vasesulam. Poolovaalne. Tegemist on Saaremaale tüüpilise keekandjaga, mida leidub ka Põhja- ja Lääne-Eestis, üksikuid eksemplare ka ümbritsevatel aladel. Neid leitakse nii põletus- kui ka laibamatustest, sageli koos Saaremaa-tüüpi nõeltega. Sarnaseid keekandjaid on teada ka Lätist liivlaste alalt, kus need sageli esinevad matustes koos teiste Saaremaa-päraste esemetega (Spirĝis 2008, 144-145). Kuigi varem dateeritud juba 11. sajandisse, olid need ilmselt kasutusel põhiliselt 12.-13. sajandil (Mägi 2002, 105).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002.
Spirģis, R. 2008. Bruņrupuču saktas ar krūšu važiņrotām un lībiešu kultūras attīstība Daugavs lejtecē 10.-13. gadsimtā. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
