TOETA SAAREMAA
AJALOO UURIMIST
Sihtasutus Osiliana uurib ja tutvustab Saaremaa arheoloogilist ja ajaloolist pärandit.
Sinu annetus aitab kaasa uutele uuringutele, arheoloogilistele kaevamistele ja muudele välitöödele ning uurimistulemuste avalikkusele kättesaadavaks tegemisele.
Meie tegevust on võimalik toetada, tehes ülekanne sihtasutuse kontole:
NIMI: SA Osiliana
IBAN: EE422200221074581431
SUUR AITÄH, ET TOETAD TEADUST!

Kaaluviht, kerakujuline, vasesulam ja raud. Lamedatel otstel sõõridest märgistus. Lätis on sellised kaaluvihid dateeritud 11. sajandi lõppu ja 12. sajandisse (Berga 2017).
Kaaluvihid, 4, vasesulam ja raud. Sellised on Lätis dateeritud 12. sajandi lõppu ning 13. sajandisse (Berga, 2017, 73).
Võrdõlgsed kangkaalud, vasesulam. Nii Eesti kui Läti arheoloogilises materjalis ilmusid sellised kaalud 10. sajandi lõpul ning need olid kasutusel kuni 13. sajandini (Berga 2017, 62). Kaalusid kasutati tavaliselt hõbeda kaalumiseks (Laul & Tamla 2014, 39).

Keekandja, Saaremaa-pärane, vasesulam. Poolovaalne, osaliselt sulanud. Tegemist on Saaremaale tüüpilise keekandjaga, mida leidub ka Põhja- ja Lääne-Eestis, üksikuid eksemplare ka ümbritsevatel aladel. Neid leitakse nii põletus- kui ka laibamatustest, sageli koos Saaremaa-tüüpi nõeltega. Sarnaseid keekandjaid on teada ka Lätist liivlaste alalt, kus need sageli esinevad matustes koos teiste Saaremaa-päraste esemetega (Spirĝis 2008, 144-145). Kuigi varem dateeritud juba 11. sajandisse, olid ilmselt kasutusel põhiliselt 12.-13. sajandil (Mägi 2002, 105).

Keekandja, Saaremaa-pärane, vasesulam. Poolovaalne. Tegemist on Saaremaale tüüpilise keekandjaga, mida leidub ka Põhja- ja Lääne-Eestis, üksikuid eksemplare ka ümbritsevatel aladel. Neid leitakse nii põletus- kui ka laibamatustest, sageli koos Saaremaa-tüüpi nõeltega. Sarnaseid keekandjaid on teada ka Lätist liivlaste alalt, kus need sageli esinevad matustes koos teiste Saaremaa-päraste esemetega (Spirĝis 2008, 144-145). Kuigi varem dateeritud juba 11. sajandisse, olid ilmselt kasutusel põhiliselt 12.-13. sajandil (Mägi 2002, 105).




Keekandja, Saaremaa-pärane, vasesulam. Poolovaalne, ornamenditud kontsentrilistest ringidest ornamendiga. Võimalik, et on olnud hõbetatud. Tegemist on Saaremaale tüüpilise keekandjaga, mida leidub ka Põhja- ja Lääne-Eestis, üksikuid eksemplare ka ümbritsevatel aladel. Neid leitakse nii põletus- kui ka laibamatustest, sageli koos Saaremaa-tüüpi nõeltega. Sarnaseid keekandjaid on teada ka Lätist liivlaste alalt, kus need sageli esinevad matustes koos teiste Saaremaa-päraste esemetega (Spirĝis 2008, 144-145). Kuigi varem dateeritud juba 11. sajandisse, olid ilmselt kasutusel põhiliselt 12.-13. sajandil (Mägi 2002, 105).

Rinnakee otsaplaat, vasesulam. Sellised otsaplaadid olid levinud peamiselt Saaremaal ja Ranniku-Eestis, aga ka liivi aladel ning Põhja-Kuramaal. Neid leidub rohkesti liivlaste laibamatustes, kus need dateeritakse perioodi 950–1150 (Zariņa 2006, 363; Spirģis 2008, 427). Enamik näib siiski pärinevat 11. sajandist (Mägi 2019, 75). Liivi laibamatuste põhjal otsustades kinnitati otsaplaadiga kee täiendavalt rinnaesisele.

Keekandja, vasesulam. Sellise kujuga keekandjaid nimetatakse nii poolovaalseteks keekandjateks kui ka segmendi- ehk luunulakujulisteks keekandjateks. Läti Salaspils Laukskola kalmistu materjalis esinevad poolovaalsed keekandjad koos 10.–11. sajandisse dateeritavate rinnanõeltega (Zarina 2006, 259–261).
