Andmebaas
Meie andmebaas on vabaks kasutamiseks kõigile ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele. Kui kasutad meie andmebaasi, palun ära unusta viidata:
Mägi, Marika; Palm, Piia Sandra. Archaeological Artefacts of Saaremaa. Foundation Osiliana / Tallinn University. Accessed: kuupäev.
Osiliana arheoloogiliste leidude andmebaasi on koondatud esemed Saaremaalt ja ümbritsevatelt väikesaartelt.
Andmebaas sisaldab peamiselt raua- ja keskaegsed leide, mida on võimalik klassifitseerida.
Dateerimatud metalli- või muud tükid jäid andmebaasist üldjuhul välja.
Keraamika on esindatud üksikute näidetena.
Andmebaas on töös ja täieneb pidevalt.
Keekandja, Saaremaa-pärane, vasesulam. Poolovaalne. Tegemist on Saaremaale tüüpilise keekandjaga, mida leidub ka Põhja- ja Lääne-Eestis, üksikuid eksemplare ka ümbritsevatel aladel. Neid leitakse nii põletus- kui ka laibamatustest, sageli koos Saaremaa-tüüpi nõeltega. Sarnaseid keekandjaid on teada ka Lätist liivlaste alalt, kus need sageli esinevad matustes koos teiste Saaremaa-päraste esemetega (Spirĝis 2008, 144-145). Kuigi varem dateeritud juba 11. sajandisse, olid ilmselt kasutusel põhiliselt 12.-13. sajandil (Mägi 2002, 105).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002.
Spirģis, R. 2008. Bruņrupuču saktas ar krūšu važiņrotām un lībiešu kultūras attīstība Daugavs lejtecē 10.-13. gadsimtā. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Keekandja, Saaremaa-pärane, vasesulam. Poolovaalne, osaliselt sulanud. Tegemist on Saaremaale tüüpilise keekandjaga, mida leidub ka Põhja- ja Lääne-Eestis, üksikuid eksemplare ka ümbritsevatel aladel. Neid leitakse nii põletus- kui ka laibamatustest, sageli koos Saaremaa-tüüpi nõeltega. Sarnaseid keekandjaid on teada ka Lätist liivlaste alalt, kus need sageli esinevad matustes koos teiste Saaremaa-päraste esemetega (Spirĝis 2008, 144-145). Kuigi varem dateeritud juba 11. sajandisse, olid ilmselt kasutusel põhiliselt 12.-13. sajandil (Mägi 2002, 105).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002.
Spirģis, R. 2008. Bruņrupuču saktas ar krūšu važiņrotām un lībiešu kultūras attīstība Daugavs lejtecē 10.-13. gadsimtā. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Keekandja, Saaremaa-pärane, vasesulam. Poolovaalne. Tegemist on Saaremaale tüüpilise keekandjaga, mida leidub ka Põhja- ja Lääne-Eestis, üksikuid eksemplare ka ümbritsevatel aladel. Neid leitakse nii põletus- kui ka laibamatustest, sageli koos Saaremaa-tüüpi nõeltega. Sarnaseid keekandjaid on teada ka Lätist liivlaste alalt, kus need sageli esinevad matustes koos teiste Saaremaa-päraste esemetega (Spirĝis 2008, 144-145). Kuigi varem dateeritud juba 11. sajandisse, olid ilmselt kasutusel põhiliselt 12.-13. sajandil (Mägi 2002, 105).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002.
Spirģis, R. 2008. Bruņrupuču saktas ar krūšu važiņrotām un lībiešu kultūras attīstība Daugavs lejtecē 10.-13. gadsimtā. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Keekandja, Saaremaa-pärane, vasesulam. Poolovaalne. Tegemist on Saaremaale tüüpilise keekandjaga, mida leidub ka Põhja- ja Lääne-Eestis, üksikuid eksemplare ka ümbritsevatel aladel. Neid leitakse nii põletus- kui ka laibamatustest, sageli koos Saaremaa-tüüpi nõeltega. Sarnaseid keekandjaid on teada ka Lätist liivlaste alalt, kus need sageli esinevad matustes koos teiste Saaremaa-päraste esemetega (Spirĝis 2008, 144-145). Kuigi varem dateeritud juba 11. sajandisse, olid ilmselt kasutusel põhiliselt 12.-13. sajandil (Mägi 2002, 105).
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th centuries AD. CCC papers: 6. Gotland University College, Centre for Baltic Studies; Institute of History, Department of Archaeology. Tallinn, 2002.
Spirģis, R. 2008. Bruņrupuču saktas ar krūšu važiņrotām un lībiešu kultūras attīstība Daugavs lejtecē 10.-13. gadsimtā. Rīga: Latvijas Vēstures Institūta Apgāds.
Viltina
Kantotstega hoburaudsõlg ja suur spiraal, vasesulam.
Kantotstega hoburaudsõlg ja suur spiraal, vasesulam. Sellised sõled on Eesti arheoloogilises materjalis väga levinud (vt. ka Mägi 2002; Mandel 2017). Sõle kaarele on lükitud suur spiraal.
Mägi, M. 2002. At the Crossroads of Space and Time. Graves, Changing Society and Ideology on Saaremaa (Ösel), 9th–13th Centuries AD. (CCC Papers, 6.) Tallinn.
Mandel, M. 2017. Maidla muinaskalmistu saladused. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn.12.–13. sajand
Viltina
Õhukese laieneva keskosaga sõrmus, vasesulam.
Õhukese laieneva keskosaga sõrmus, vasesulam. Sarnaseid sõrmuseid on leitud Eura Luistari ja Saramäki matustest Soomes, kus need dateeritakse 11. sajandisse (Lehtsalo-Hilander 1982, 124–126) ja Abelnieki matustest Lätis, kus need dateeritakse 11. sajandi II poolest kuni 13. sajandi alguseni (Vasks 2008, 157–158). Lisaks leidub selliseid sõrmuseid Ojamaal, kus need on dateeritud 11.-12. sajandisse (Thunmark-Nylen 1998, Tahv. 143; 2006, 158). Saaremaal on samasugune sõrmus leitud Valjala kirikaiast 13. sajandi või 12. sajandi päris lõpu kontekstist.
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Lehtsalo-Hilander, P.-L. 1982. Luistari II: The Artefacts. SMYA 82: 2. Helsinki.
Thunmark-Nylen, L. 2006. Die Wikingerzeit Gotlands. I. Abbildungen der Grabfunde. Almqvist & Wiksell, Stockholm.
Vasks, A. 2008. Kurši padurē? – Pētījumi Kuršu Senatnē. Rakstu Krājums. Latvijas Nacionālā Vēstures Muzeja Raksti, 14, 153–166.
Viltina
Suur spiraal, vasesulam.
Viltina
Suur spiraal, vasesulam.
Viltina
Suur spiraal, vasesulam.
