Maasilinn. Foto: Saaremaa TIK.
Maasilinn (ka Maasi linnus, saksa keeles Soneburg) on kunagine Saksa ordu Liivimaa haru linnus Ida-Saaremaal. Linnus oli üle kahe sajandi ordu Maasilinna foogtkonna keskus ja üks Saaremaa tähtsamaid võimukeskusi. 1576. aastal lasti see Liivi sõja käigus õhku.
Enne Maasilinna oli ordu keskus Pöides, kuid pärast Jüriöö ülestõusu lasi ordumeister Burchard von Dreileben rajada Pöide põhjarannikule uue linnuse. Selle järgi hakati kogu ala nimetama Maasilinna ehk Soneburgi foogtkonnaks.
Foto: Kati Aus.
Legendi järgi olnud linnuse ehitamine mõeldud karistuseks mässu eest ning saarlased pidid selle ise püstitama. Sellest tuleneb ka saksakeelne nimi Soneburg, mida tõlgendatakse trahvi– või karistuslinnusena; täpsem tõlge oleks lepituslinnus. Esialgne linnus oli puust ja kivilinnus ehitati ordumeister Goswin von Herike valitsusajal (1345-1359), kuid täielikult valmis see alles järgnevatel kümnenditel.
Kroonikate järgi pidanud saarlased Jüriöö ülestõusu järgi maha lammutama enda linnuse nimega “Mapenzar”. Keeleteadlase Wiedemanni järgi kutsuti Maasilinna kanti veel 19. sajandil “Maansaareks”, mistõttu on oletatud, et hilisema Maasilinna kohal võis 14. sajandil olla mingisugune saarlaste kindlustis. Tõlgendus karistuslinnusest lisati hiljem; Jüriöö ülestõusule ajaliselt lähemate allikate andmetel kohustusid saarlased vaid oma linnuse lammutama või pigem loovutama. Sellega oli Ordu võitnud enesele võimaluse ehitada omaenda linnus varasemast infrastruktuurist eraldi. Maasilinna sadam oli väga soodne valik. Tollal olevat see olnud piisavalt sügav, lisaks lubas linnuse asukoht kontrollida keskajal veel kasutuses olnud veeteed läbi Väikese väina. Kindlasti polnud asukohavalikul tähtsusetu ka kivimurdude olemasolu lähikonnas.
Maasilinna üldplaan. Fotokoopia Etn. Muuseumi kogudest 568:3. EAA.5238.1.576.2.
Maasilinn on tüüpiline ringmüüriga ümbritsetud piklik linnus, mille peahoonet on nimetatud ka laiendatud elutorni tüüpi hooneks. Saaremaa dolomiidist ja paekivist peahoone on 46,9 × 12,2 meetrit ja see on ehitatud kahes järgus. Vanem on läänepoolne, 20,8 meetri pikkune kahe piilariga osa, millele lisati hiljem 26,1 meetri pikkune juurdeehitis. Vanema osa seinad on 2,1–2,3 meetrit ja uuema osa seinad 2,7–3 meetrit paksud. Mõlemad pooled olid kolmekorruselised.
Foto: Kati Aus.
Säilinud esimene korrus koosneb kolmest ruumist: kahes on üks piilar, ühes kaks. Tüsedad nelinurksed piilarid kannavad lihtsaid paekivist servjoonvõlve. Vanema osa lõunaseinas paiknesid trepid ning nende kõrval mantelkorsten ja kerishüpokaust. Selle osa väravad asusid idaküljel.
Peahoonet ümbritses avar ja ebakorrapärane nelinurkne ringmüür, mille küljed on 70–90 meetrit pikad. Ülejäänud hooned ehitati mitmes etapis vastu ringmüüri loode-, kirde– ja kagukülge. Müüri tugevdasid poolümarad, eenduvad ja pealt lahtised suurtükitornid, hiljem ka muldkindlustused. Väljast ümbritses kogu linnust vallikraav, millega olid ühendatud kolm suurt linnusest lõuna pool paiknenud kalatiiki.
Maasilinna varemetest leitud dolomiidist skulptuurid, oletatavalt 15. sajandist. Vasakul nn Aadam ja paremal Eeva. Täna võib neid näha Saaremaa Muuseumis. Eva (SM _ 321 Ks 96); Saaremaa Muuseum SA; SM_321Ks96_1_pisipilt.jpg.
Suuri ümberehitusi tegi 1518. aastal foogt Tonys Ubelacker, kelle eestvedamisel ehitati tõenäoliselt osa eeslinnusest. Eeslinnuse nurkades paiknevad suurtükitornid on aga veelgi hilisemad. Sellele viitavad sealt leitud renessansivormides raidkunsti detailid.
Liivi sõja ajal lõppes aga ordu võim linnuses. 1564. aastal andis viimane foogt Heinrich Lüdinghausen-Wulf linnuse koos juurde kuuluvate maadega Taanile üle. Taanlased purustasid Maasilinna 1566. aastal, kuid see taastati peagi. Ent juba 1568. aasta juuli lõpus vallutasid Klaus Kurselli juhtimisel linnuse rootslased. Sõlmitud relvarahuga läks Maasilinnale allunud Ida-Saaremaa koos Muhuga Rootsi kätte. Rootslased moodustasid neist aladest Maasilinna lossilääni, mida juhtis lossifoogt. 1570. aasta lõpul kuulusid need alad Södermanlandi hertsogi Karli hertsogkonda.
Muhu anti taanlastele tagasi aga juba 1573. aastal ja Maasilinn aasta hiljem. 1575. aasta sügisel vallutas aga taaskord Rootsi teenistuses olnud Saksi-Lauenburgi hertsog Magnus linnuse ja seejärel Muhu, kuid taganes peagi. Et seda ei korduks, lasti linnus 1576. aastal Taani kuninga Frederik II käsul õhku.
Grupp inimesi Maasilinna varemete ees enne väljakaevamisi. Maasi ordulinnuse varemed (SM F 633 Fn); Saaremaa Muuseum SA; smf633_pisipilt.jpg.
Pärast 1576. aastat on Maasilinn seisnud varemetes. Varasema kirjelduse järgi olid varemed täielikult mulla ja prahiga kaetud, nii et üldpilti oli raske saada. Maasilinna restaureerimist alustati 2001. aasta lõpus Orissaare valla raha eest. Selle käigus kaevati välja suures osas säilinud esimene korrus ja värav. Tänaseks on peahoonest säilinud 7,5–8 meetri kõrgune osa, mis hõlmab esimest ja osaliselt teist korrust.
Linnusel oli ka oma sadam, mis tegi selle merelt ligipääsetavaks, aga ka haavatavaks. Vitaalivendadena tuntud mereröövlid, kes valitsesid Läänemerel 14. sajandi lõpul ja 15. sajandi alguses, rüüstasid Saaremaa rannikut 1427. aastal kahel korral. Ordu ja Danzigi vahelise sõja ajal 1458. aastal saabusid Danzigi laevad just Maasilinna sadamasse ning maale tulnud salgad laastasid nii ordu kui ka piiskopi valdusi.
Maasilinna laev Lennusadamas. Wikipedia Commons.
Sadamavetest on leitud ka kuulus Maasilinna laev, mis ehitati 1550. aastatel Saaremaal kohalikust puidust. Tegemist on ühemastilise laevaga, mille pikkus oli 15-16 meetrit ja laius 5.5 meetrit. Ilmselt kasutati seda eelkõige kohalikes vetes liikumiseks, kuid ei saa välistada, et laev seilas ka kaugemal Läänemerel. Tänasel päeval võib seda näha Lennusadamas.
Maasilinna laeva avastasid 1985. aastal ja tõid vee alt välja 1988. aastal allveeklubi Viikar liikmed. EFA.382.0.140489, EFA.382.0.140490.
